Peamiseks kuuse-käbilinnu toiduks on kuuseseemned. Nende hankimiseks kangutatakse käbi oksalt noka abil lahti ja hoitakse seda oksal jalaga kinni, et seemneid käbisoomuste vahelt välja urgitseda. Sageli pääsevad käbid lindude jala alt lahti ja kukuvad alla. Sellega aitab kuuse-käbilind kaasa kuuseseemnete levikule. Ilmselt on kuuse-käbilinnul ühekülgse toitumise tõttu sageli ainevahetushäired, sest asulate juures tuleb ta ka lumele maha ja sööb uriinisegust lund. Kuuse-käbilinnu laul on ilus ja õrn. Eestis leidub kuuse-käbilindu eelkõige kuusikutes ja kuuse-segametsades. Pesa ehitab emaslind, keda isaslind pidevalt saadab või läheduses silmas peab. Ta annab emaslinnule toitu juba mängu ja ka pesaehituse ajal. Pesamaterjali kogub emaslind üksi üsna pesapuu juurest, eemaldudes sellest vaid kümmekond meetrit. Emaslind võib ehitada ka mitu pesa, enne kui ühesse neist muneb. Pesas olevad munad on valkjad või rohekad,
a. muskusveis) osutub võimatuks. Samblikud on väga sahhariidierikkad, kuid vaesed valkude ja mineraalainete poolest. Nende ainete defitsiidi tõttu närivad põhjapõdrad meelsasti mahaheidetud sarvi, mõnikord ka üksteise peas kasvavaid sarvi, eriti vasikate omi. Kui võimalik, söövad isukalt leminguid, uruhiiri, linnumune ja muud loomset toitu. Põhjapõdrad on väga soolahimulised: sellepärast söövad nad uriinisegust lund, joovad merevett ja söövad merevetikaid. Talvel, kui lumikate on eriti paks, on põhjapõtradel raske toitu hankida. Mõnikord tuleb neil lund lahti kraapida kuni 70-80cm sügavuseni, nii et lumest paistab välja ainult looma turi. Põhjapõdrad kaevavad lund eesjalgadega, mille teravaservalised ja nõgusa pinnaga sõrad talveks laienevad ning osutuvad toidu hankimisel suurepäraseks kohastumuseks.
annaabi.ee 
