Vedelikupuuduse tingimustes tõuseb vere osmolaarsus ja sellel reageerib organism ADH vabastamisega hüpofüüsi tagasagarast ja janutunde tekkimisega. Selle tulemusena distaalsete vääniliste torukeste läbilaskvus veele suureneb ja vesi peetakse organismis kinni. Samas sunnib janu inimest rohkem jooma ja nii taastatakse normaalne vedelikubilanss ja säilitatakse isotoonia. Alkohol pärsib ADH teket siit ka alkoholi liigtarbimisel tekkiv kuiv nahk ja suurenenud uriinihulk. Ekstratsellulaarse vee regulatsioonis osaleb veel valguline aine angiotensiin. Süsteemi, mis siin osaleb, nimetatakse RAAS s.o. reniin-angiotensiin-aldosterooni-süsteem. Reniin on aine, mida produtseeritakse neerude jukstaglomerulaaraparaadis ja kust ta kandub verre ja lümfi. Reniin vallandub: · vererõhu langusel ärrituvad rõhuretseptorid toomasoone rõhu-ja venitustundlikus piirkonnas A
piirkonnas 7. Neerude verevarustus Neerudel on hea verevarustus, et tagada võimalikult rohke esmasruiini teke ja jääkainete eritumine organismist. Mõlemast neerust voolab läbi 1300ML verd minutis 8. Neerude hapnikutarbimine ja ainevahetus Na ja K imendumine on seotud energiat vajavate protsessidega hapnikuvajadus suur 9. Neeru sisesekretoorne funktsioon On seotud erütropoietiini tootmisega. Reguleerib erütrotsüütide loomet. 10. Faktid Ööpäevane uriinihulk on umbes 1,5L Tunnidiurees on 50-100ML Esmasuriini tekib 180L Glükoosi ja valku normaalselt uriinis ei ole 11. Mõisted Diurees Uriini erituse hulk Ploüuuria Sage urineerimistung Glükosuuria Glükoosi esinemine uriinis Oliguuria Uriini kogus alla 400ML/päevas Hematuuria Vererakkude esinemine uriinis Anuuria Täielik uriini puudumine Proteiinuuria Valgu esinemine uriinis Nüktuuria Öine sage urineerimine
Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni. Normaalne ööpäevane uriinihulk (diurees). Normaalne alla 2l (1.3-1.5) Polüuuria – diurees > 2 l/ööpäevas Oliguuria – diurees < 500 ml/ööpäevas Anuuria – diurees < 100 (200) ml/ööpäevas Milliselt vererõhu väärtuselt algab hüpertensioon? RR 140-160/90-95 mmHg. Alates 140/90mmHg stabiilselt. Mis on tahhükardia ja bradükardia? Tahhükardia ehk südamepekslemine on südame löögisageduse tõus võrreldes tavapärasega.
36.6 kraadi. Juuksed patsiendil ei lange välja, küüned terved, ei ole haprad. Limaskestad suus roosakad, kahjustusteta, natuke kuivad. 4.3 Eritamine ja ainevahetus Patsiendi hinnang eritamisele: Patsiendil on kõhukinnisus. Kui tekib vajadus, siis kasutab Bisacodyli või Mikrolaxi. Ravimite abil kõht käib läbi 1-2 korda nädalas. Rooja värvus on pruun või hele pruun. Konsistents vedel ravimite tõttu. Kõht on kinni umbes 2 kuud. Urineerimisega probleeme ei ole. Patsiendi sõnul uriinihulk on vähene, umbes 50-70 ml. Urineerib stabiilselt umbes 5 korda ööpäevas, vahepeal ka öösel, kuid harva. Ainult kui joob õhtul palju. Värvus on hele kollane. Patsient märkas, et haiglas higistab rohkem. Kodus tugevat higistamist ei märganud. Füüsiline läbivaatus: Abivahendeid patsient ei kasuta, saab hakkama iseseisvalt. Stoome patsiendil samuti ei ole. Toitmissondi pole. Kuna hügieeniprobleeme patsiendil ei ole, ebameeldiva uriini või roojalõhna ka ei ole. 4
annaabi.ee 
