Chlamydia spp. hõlmab kaks inimpatogeenset biovarianti – trachoma ja lymphogranuloma venereum (LGV). Biovaril trachoma eristatakse 14 serovarianti, mis põhjustavad erinevaid naha ja limaskestade infektsioone. Chlamydia trachomatis serovariandid A-C põhjustavad trahhoomi - kroonilist keratokonjunktiviiti; serovariandid D–K põhjustavad seksuaalselt ülekantavat haigust, mille üldistav nimetus on klamüdioos. Kliiniliselt väljendub haigus uretriidi, tservitsiidi, proktiidi, konjunktiviidina, nakatunud emadel sündinud vastsündinutel võib tekkida pneumoonia. LGV-l on kirjeldatud 4 serovarianti L1,L2,L2a,L3, mis on lümfoidkoe tropismiga ja põhjustavad kroonilist suguhaigust lümfogranuloomi. Chlamydophila spp. • C. pneumoniae põhjustab hingamisteede infektsioone: farüngiit, sinusiit, bronhiit, pneumoonia, astma. Tema esinemist seostatakse ka ateroskleroosi ja kardiovaskulaarsete haigustega.
bakterid sattuda vereringesse ja sealt edasi kanduda juba sügvamatesse kudedesse. Aja jooksul on biofilmiga seotud nakkuste mitmekesisus vaid suurenenud. Arvatakse, et tänapäeval on isegi kuni 80% kõigist bakteriaalsetest haigustest põhjustatud bakteriaalsest biofilmist. Selliseid haigusi on päris palju, hõlmates nii kroonilisi haigusi kui ka meditsiiniliste implantaadidega seotud nakkusi. Haiguste näidetena võiks välja tuua koliidi (jämesoolepõletik), vaginiidi (tupepõletik), uretriidi (kusitipõletik), konjuktiviidi (silma sidekesta põletik), otiidi e keskkõrva põletiku ja endokardiidi (südame klappide ja sisekesta põletik). Biofilmi nakkustel on kliiniliselt sarnaseid tunnuseid. Enamasti moodustuvad biofilmid organismi inertsetele pindadele, surnud kudedele, meditsiinilistele implantaatidele, kuid võivad tekkida ka elusatele kudedele nt endokardiidi korral. Enamasti on biofilmiseoseliste nakkuste eelduseks nõrgenud immuunsüsteem või
annaabi.ee 
