Allowable increase veeru (miinus) lõpmatuseni. Kuna sellise värvikuluga ruume ei värvita, siis võib hinda tõsta ja langetada nii p lõpmatuseni, kuid langeda tohib hind teise ruumi puhul 64 eurot ja neljanda ruumi puhul 67 eurot, siis . Final value näitab, et 6 teise ruumi värvimisel ja 16 neljanda ruumi värvimisel oleks värvikulu järgmiselt : 254 l va vikogus, mis tuleks maksimaalselt ära kasutada. On näha, et roheline ja hall värv kasutatakse maksimaalselt ära, urendada 1 liitri võrra, siis ettevõtte teeniks mõlema koguse muutumisel( 1l) lisa 71 eurot. Järgmine veerg näitab, õrra, siis oleks iga täiendava liitri kasum 71 eurot. Allowable decrease`i veerg näitab, kui palju võib kogust vähend halli kogus väheneda 140 liitri ja 225 liitri võrra. Valge ja pruuni värvi kogust ei ole mõtet suurendada, kuna kasum t kogust võib lõpmatuseni suurendada, kuid kasum sellest ei muutu. Ka on näha, et kui valge kogust vähendada 1
72 suurendada toodangut 50 u ¨ hiku v~ orra p¨ aevas? b) Mitme u ¨ hiku v~ orra p¨ aevas on v~ oimalik su- urendada toodangut, kui tootmisse mahutada t¨ ¨ aiendavalt 20 tuhat krooni? Ulesannete lahen- damist lihtsustab diferentsiaali kasutamine. Vastavalt valemile (3.17) saame me funktsiooni muutu l¨ahendada diferentsiaaliga. Seega C dC. Kulufunktsiooni diferentsiaali saame avaldada tuletise (so marginaalkulu) ja tootmismahu muudu korrutisena, st dC = M C · q. J¨ arelikult C M C · q
72 suurendada toodangut 50 u ¨ hiku v~ orra p¨ aevas? b) Mitme u ¨ hiku v~ orra p¨ aevas on v~ oimalik su- urendada toodangut, kui tootmisse mahutada t¨ ¨ aiendavalt 20 tuhat krooni? Ulesannete lahen- damist lihtsustab diferentsiaali kasutamine. Vastavalt valemile (3.17) saame me funktsiooni muutu l¨ahendada diferentsiaaliga. Seega C dC. Kulufunktsiooni diferentsiaali saame avaldada tuletise (so marginaalkulu) ja tootmismahu muudu korrutisena, st dC = M C · q. J¨ arelikult C M C · q
annaabi.ee 
