Trihhomonoos Koostaja: Mariliis Seepere 7.c Juhendaja: Marge Ensling 2015 Mis on trihhomonoos? Trihhomonoos on põletik, mille põhjustab parasiit/algloom Trichomonas vaginalis. Seda leidub naistel tupes ja meestel ureetras. Kaebused tekivad 3 päeva kuni 4 nädalat peale nakatumist. Trihhomonoosi esineb ka koos teiste suguhaigustega. Kuidas see levib? Peamiselt seksuaalse kontakti kaudu. Harvadel juhtudel võib nakkuse saada ka ujulas. Peamised sümptomid: Tupevoolus on vesine, kollakas või rohekas, vahutav ja/või halva lõhnaga. Kihelev või valulik tupp. Valu urineerimisel. Meestel võib esineda ebatavaline voolus või valulik peenis. Ravi Trihhomonoosi ravitakse
Trihhomonoos Mis see on? Trihhomonoos on põletik, mille põhjustab parasiit, mis leidub naistel tupes ja meestel ureetras. Trihhomoonased on väikesed, liikumist võimaldavate viburitega varustatud ainuraksed parasiidid (algloomad). Need levivad peamiselt seksuaalse kontakti kaudu. Harvadel juhtudel võib nakkuse saada ka ujulas, näiteks kui te istute veeloigus basseini ääres. Kuidas see levib? Kaitsmata seksi ajal nakatunud inimesega. Tegemist on suguhaigusega, mis kandub edasi kaitsevahenditeta suguühte käigus, kuigi võimatu ei ole nakatumine ka mustade käterätikute ja käsnadega.
....................................................................4 8. Kasutatud allikad..............................................................................5 1. Sissejuhatus Referaadis räägin ma trihhomonoosist. Räägin veel: mis see on, kuidas see levib, millised on sümptomid, kuidas seda ravida. 2 2. Mis on trihhomonoos? Trihhomonoos on põletik, mille põhjustab parasiit, mis leidub naistel tupes ja meestel ureetras. Haigusele on iseloomulik rohke vahutav tupevoolus ja vahel ka valulikkus urineerimisel. Kaebused tekivad 3 päeva kuni 4 nädalat peale nakatumist. Trihhomonoos esineb tihti koos teiste suguhaigustega. 3. Kuidas see levib? Need levivad peamiselt seksuaalse kontakti kaudu. Harvadel juhtudel võib nakkuse saada ka ujulas, näiteks kui te istute veeloigus basseini ääres. 4. Millised on sümptomid? Põletik näib rohkem esinevat naistel kui meestel, kuid naised võivad
abil) neeruvaagnast põide. Kusepõis e. (vesica urinaria, urocystis): ca 0,2-1l mahutavusega ümar uriini reservuaar väikevaagnas, (kuju ja maht sõltub täituvusest!) Kusiti e. ureetra (urethra): torujas osa põiest edasi, kusitisuue avaneb keha välispinnal. Naise kusiti on ca 4 cm, mehel ca 20 cm pikk. Uriini väljutusteede seina ehitusest: a) limaskestal tavalised kihid, moodustab kurde – eriti põies; b) lihaskest neeruvaagnas ja ureeteris 2 kihiline, põies 3 kihiline, ureetras erinev; c) katab adventiitsia. Suguelundid (organa genitalia): Mehe suguelundid: A.Sisesuguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad ja abisugunäärmed. Munand (testis): (tähtsaim!) mehe sugunääre, ca 20 g kaaluv paariline organ, asub munandikotis, koosneb sagarikest, milledes on väänilised seemnetorukesed – nende seinarakkudest tekivad uued seemnerakud e. spermatosoidid, torukeste vahel sidekoes on rakud, mis toodavad meessuguhormoone.
Igasugune ureetra eritis meestel on piisavaks põhjuseks testida ennast kõikide sugulisel teel levivate haiguste suhtes. Klamüdioos Klamüdioos on kõige sagedamini esinev sugulisel teel leviv haigus, olles sagedasim viljatuse põhjustaja nii naistel kui meestel. Tekitajaks on rakusisene bakter Chlamydia trachomatis. Põhilisteks sümptomiteks naistel on valulikkus urineerimisel ja rohkenenud klaasja vooluse teke. Meestel on sümptomiteks kipitus-kihelustunne ureetras ja valulikkus urineerimisel. Väga sageli kulgeb haigus ilma sümptomiteta. Selline "vaikiv" nakkus võib põhjustada kroonilist suguteede põletikku, mis võib naistel ummistada munajuhad, mille tulemusena võib välja areneda viljatus. Samuti võib suureneda emakavälise raseduse risk. Kroonilise, väljaravimata nakkuse tüsistusteks meestel on eesnäärme- ja munandipõletik, mis omakorda võib põhjustada viljatust. Klamüdioosi ravi vajavad kõik partnerid üheaegselt. Gonorröa e
vähesel hulgal ( IgG < 35 g/l, IgA < 20 g/l, monoklonaalne Ig kappa või lambda < 1,0 g/24 h uriinis) 4.2.2. Luuväline üksikplasmatsütoom Esineb harvemini ja on parema prognoosiga kui luu üksikplasmatsütoom, kuna enamus juhte on ravitavad lokaalse kiiritusraviga 90% juhtudest diagnoositakse pea ja kaela piirkonnas (ninaõõs, siinused, suuneel, süljenäärmed, kõri), ülejäänud juhtudel esineb gastrointestinaaltraktis, testises, ku- sepõies, ureetras, rinnas, munasarjas, kopsus, pleural, kilpnäärmes, silmakoopas, ajus, nahas Meeste : naiste suhe 3:1 Monoklonaalne paraproteiin leitakse vähem kui 25%-l haigetest Hulgimüeloom areneb <30 %-l 10 aasta elulemus 70% Luuvälise üksikplasmatsütoomi diagnostilised kriteeriumid 1) Üksik luuväline klonaalsetest plasmarakkudest koosnev mass 2) Luuüdi tsütoloogilisel ja histoloogilisel uuringul normaalne leid
annaabi.ee 
