Samavõrd väheneb maksimaalne hapnikutarbimine. Südame maksimaalne löögisagedus alaneb. Vitaalkapatsiteedis, põhiainevahetuses ja neerutalitluses toimub pidev langemine. Organismi rasva hulk suureneb 25-70-aastastel umbes 15%-lt 30%-ni. Organismi veesisaldus väheneb ühtlaselt embrüonaaleast vanaduseni. Luumineraalide kogus väheneb pärast 35.eluaastat ja naistel see intensiivistub üleminekuaastatel. Osteoporoos ehk luu-urbnemus on vanurite hulgas väga levinud, naistel rohkem kui meestel. ( Inimese füsioloogia ja anatoomia. 617) Inimene on nii vana, kui vana on tema aju, ja sellele seisund sõltub sageli veresoonte seisundist. Inimese vananemisel väheneb ka aju mass, rakkude hulk ja suurenevad ajuvatsakesed. Häiruvad mitmed ajufunktsioonid. Vähene aeglustamine toimub ka närvikiudude juhtekiiruses ja refleksides. Mälufunktsioonidest kannatab eeskätt meeldejätmine
juhtudel ei saa haiguse algust seostada eelneva või olemasoleva põletikuga. Haiguse tekkepõhjused ei ole veel täiesti selged, kuid kindlaks on tehtud selle haiguse arenemisega seotud immuunsuse muutused. On teada ka pärilikkuse küllalt suur osatähtsus reumatoidartriiti haigestumisel. Eeldused haigestumiseks loob pikemaajaline niiskes ja külmas keskkonnas töötamine või viibimine. See on üldhaigus, mille puhul tulevad esiplaanile käe- ja jalaliigeste põletikud. Osteoproos e. luu- urbnemus e. luuhõrenemine Mida vanem ja kehaliselt vähem aktiivne on elanikkond, seda enam leidub nende seas osteoporoosiga inimesi. Haigus tabab enam naisi kui mehi. Osteoporoos on luu ainevahetuse haigus, mille puhul inimese luumass väheneb ja tekib luukoe ehituse muutus, mis toob endaga kaasa luu vastupidavuse languse ja luumurru riski suurenemise. Luukoe peamisteks mineraalseteks koostisosadeks on üliväikesed kaltsiumi ja fosfori kristallid, mis asuvad