ning korralikult ette planeeritud. Mõned kingivad aga praegu jõuludeks raha. Meie aja ühiskond ei saa enam kunagi tunda vana head jõulupühade ehedust ja südamlikkust. Tundmatuseni on muutunud ka väiksemate kalendripühade järgi talitamine ning igapäevased tööd-toimetused. Karjalaskepäev, jüriöö, toomapäev dekaadi möödudes ei ole noored lapsed nendest nimetustest ehk kuulnudki. Üha enam urbaniseeruvas ühiskonnas polegi enamikul inimestest kõike vajalikku, et vanade rahvakommete järgi käituda. Vaid mõnel üksikul elukutselisel karjapidajal on võimalus vanade eestlaste kombe järgi oma karja talitamisega tegeleda ning pigem eiravad nemadki seda, sest praegu on juba kõik farmid ja talud ära automatiseeritud ning suuremat vajadust oma käe-jala koormamiseks pole. Aastaid tagasi oli noorte seas populaarne teha suure seltskonnaga jüriööl uhke lõke. Hetkel ei tea
Järgmine põhjus arstidel epidemioloogilistes kategooriates mõelda tekkis variolatsiooni levimisega Euroopasse (vt ptk 11). Tehtud võrdlevad uuringud näitasid immuniseerimise kasulikkust võrreldes loomulikul teel saadud nakkusega. 18. sajandi teisel poolel tulid uurijad tagasi ka Londoni surmameetrika juurde, millesse nüüd märgiti haigusi surmapõhjustena üha täpsemini ja üha enam. Tasapisi hakkas endale tähelepanu tõmbama tuberkuloos, tõbi, mis instrialiseeruvas ja urbaniseeruvas Euroopas endale palju ohvreid nõudis. Oma panuse epidemioloogilisse mõtlemisse andis koloniaalimpeeriumite kogemus, mis saadi ülemereprovintsides, kus kohalike ja kolonistide haigusmustrid näisid erinevat. Mõiste troopikameditsiin sai keskseks mikrobioloogias ning epidemioloogias. 19. sajandil hakkasid epidemioloogiat mõjutama arenevad statistikateadus ning sotsioloogia. 1810. aastal avaldas prantsuse astronoom ja matemaatik Pierre-Simon Laplace (1749-1827)
annaabi.ee 
