Absolutistlikust monarhhiast vabariiklikule valitsemiskorrale oli uusaja vaitsemiskultuuris üks väga suur ja tähtis muutus, mis oli aluseks kindlasti tänapäevasele demokraatlikule valitsemiskultuurile. Kuna uusajal tekkis väga hea areng masinatööstuses, siis ei läinud maal enam nii palju tööjõudu vaja, vastupidiselt linnale, kus rajati hulgaliselt vabrikuid ja muid tööstuid. Selline teaduslik areng andis väga suure tõuke uusajal linnakultuuri tekkimiseks, ehk urbaniseerumiseks. Inimesed koondusid linnadesse elama, kuna maal ei olnud enam võimalust enese ära elatamiseks. Linnadesse rajati uusi elamuid ja inimestel tuli loobuda oma kunagistest eluharjumustest. Nüüd tuli käia tööl vabrikutes kellaajast- kellaajani ja ka elutingimused olid hoopis teised, elati väikestes ühetoalistes korterites. Linnakutuuri arengule aitas kaasa ka kindla koolihariduse kasutusele võtt. Tekkisid uued töökohad, mis andis tõuke keskklassi tekkeks ehk kodanluseks
21 miljonit inimest. Põllumajanduses töötab 3,80% Tööstuses töötab 24.30% Teeninduses töötab 71,80% Töötute osakaal Prantsusmaal on 9.5%. Eestis, aga 14,3%, kuigi Eesti on palju väiksem riik kui Prantsusmaa. Kokkuvõte Kokkuvõtteks nii palju, et seal kus on head tingimused sinna inimesed ka kogunevad ning tekivad esialgu suuremad asulad, millest kujunevad välja linnad. Seda muutust nimetataksegi urbaniseerumiseks. Samas ei ole liiga tihe asustus kokkuvõttes hea ning see linn järjest laieneb ja laieneb, ning linnad 'kasvavad' kokku. Head tingimused= palju inimesi, linnad. Kasutatud kirjandus * http://liisikongo.weebly.com/11kasutatudallikad.html [2.oktoober 2013] * http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/prantsusmaa.htm [2.oktoober 2013; 3.oktoober 2013]
annaabi.ee 
