mille avalduseks on hüperurikeemia, perioodiliselt korduvad artriidid, kusihappekristallide ladestumine nahaaluses koes, liigest, neerudes ja teistes elundeis. (Reumatoloogia, 2000) Podagra on haigus, mille korral organismi koguneb liigne kusihape. Kusihape on normaalselt uriini minev lämmastikku sisaldav ühend, mille soolasid nimetatakse uraatideks ja mis koguneb podagrahaige kudedesse. (Tervise käsiraamat, 2005) Podagra tekib, kui raskestilahustuvat uraati koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks. Liigestes põhjustavad kristallid põletikureaktsiooni. Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks. (Reuma-aabits, 2004 ) Podagra ajaloost. Esimese üksikasjaliku kirjelduse podagrast andis podagrahaige inglise arst Sydenham 1683. aastal. 1848. aastal näitas Garrod, et podagra puhul tõuseb kusihappe hulk veres. 1961. aastal
põhjusta liigese hävimist. Valud võivad kesta kaua. DGN: lööberattas, hilisjärgus põlve põletik, tuleb välistada teised liigesehaigused ja kinnitada boreelianakkus vereprooviga ( spets. AK-Iga, IgE). Podagra - sümptomid; kuidas ravida podagra sõlmi? PODAGRA: Kreeka keeles püünisesse sattunud jala s.o üks valusaim liigesehaigus. Krooniline eluaegne ravi ja reziim. Sellega seotud kusihappe tõus ja sure varba valu. Etioloogia: raskestilahustuvat kusihappet (uraati) koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks. Liigeses põhjustavad kristallid äkilise põletikulise reaktsiooni, mis avaldub liigese turse, punetuse ja valuna. Kuseteedes võivad kusihapped sadestuda neerukivides ( eriti meestel). Naistel seostub see enamasti kõrgvererõhutõve ravimitega (diureetikumid) vm haigusega. Sümptomid esineb lisaks valule varbas või sõrmedes nahaaluseid podagrasõlmekesi, mille rebenemisel eritub