põlevkivi. Kukersiidi vanus on umbes 450 miljonit aastat. Diktüoneemaargilliidi varud on umbes 50 korda suuremad kui kukersiidil. Sellest tingituna on kohati ka radiatsioonifoon kõrgem, näiteks Sillamäe ja Kohtla-Järve piirkonnnas, kuid ka Tallinna lähedal 9 Tabasalus, kus paljandub paekallas. Radiatsioonifoon võib olla kõrgem ka mõnedes rabades, sest turba uraanisisaldus võib olla päris suur. Rapla maakonnas on kohati kõrgem foon karstikoobaste tõttu, kuhu koguneb radooni. Radioaktiivsuse toime inimorganismile Kuna radioaktiivsete ainete kasutamine on inimestele vajalik ning ka meid ümbritsev keskkond on vähesel määral radioaktiivne, siis on teadlaste poolt välja arvutatud lubatud ühe elaniku poolt saadav kiiritus. See on kogu see kiirgus, mida inimene võib mingi perioodi jooksul saada, ilma et sellega kaasneksid mingid kahjulikud tagajärjed
(ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. 4. Radoon Radoon on kõrgradioaktiivne gaas, ei oma värvi ega lõhna ning on õhust raskem. Radoon tekib uraani lagunemisel, olles seega enim esil neis piirkondades, kus pinnase uraanisisaldus on suurem. Radooni leidub enamus pinnasetüüpides. Kui radoon satub organismi, siis jätkub selle radioaktiivne lagunemine. See põhjustab omakorda rakumutatsioone, mis võivad viia kasvajateni. Radooni peetakse kõikidest looduslike radioaktiivsuse liikidest kõige ohtlikumaks. Põhja- Eesti klindivööndis ületab radoonisisaldus pinnaseõhus (1m sügavusel) soovitusliku piirväärtuse kuni kaheksa korda. Kõrgendatud radoonisisaldusega piirkonnad esinevad ka Ida- ja Lõuna-Eestis
annaabi.ee 
