Ühtteist on ka juba välja pakutud, kuid otsusele ei ole veel jõutud. Üheks sellise energialiigiks on tuumaenergeetika. Kaalume tuumaenergia plusse ning miinuseid, teeme tutvust tuumaelektri-jaamadega ning arutame, kas selline energiatootmisviis sobiks Eestisse. Tuumaenergia ajalugu on võrdlemisi lühike. Alguse sai see sellest, kui 1789. aastal avastas Martin Heinrich Klaproth aine, mille ta nimetas uraaniks. Tegelikult oli saadud aine uraanioksiid. Klaproth suri enne, kui saadi eksitusest teada. Uraanituumast energia saamise alguseks loetakse Otto Hahni ja Frizz Strassmanni avastus aastal 1939, mis näitas, et uraani isotoobi 235 tuum lõhustub aeglaste neutronite mõjul, kiirates välja energiat ja veel 2-3 neutronit, mis on omakorda võimelised veel teisi uraanituumi lõhustama, tekitades ahelreaktsiooni. Sealt algaski tuumaenergia kasutamine, mida hakati ka kiiresti realiseerima.
mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaenergia peamine kasutusala on elektrienergia tootmine . Aga samas kasutatakse seda ka muudel keemilistel-füüsilistel protsessidel, nagu näiteks tuumapommid jms. Tuumaenergia ajalugu on võrdlemisi lühike. Alguse sai see sellest, kui 1789. aastal avastas Martin Heinrich Klaproth aine, mille ta nimetas uraaniks. Tegelikult oli saadud aine uraanioksiid. Klaproth suri enne, kui saadi eksitusest teada. E. Parun Rutheford (Nobel 1908) tegi esimese tuumareaktsiooni aastal 1919. Uraanituumast energia saamise alguseks loetakse Otto Hahni ja Frizz Strassmanni avastus aastal 1939, mis näitas, et uraani isotoobi 235 tuum lõhustub aeglaste neutronite mõjul, kiirates välja energiat ja veel 2-3 neutronit, mis on omakorda võimelised veel teisi uraanituumi lõhustama, tekitades ahelreaktsiooni.
PWR tüüpi reaktoriga tuumaelektrijaamad on maailmas kõige levinumad. Reaktori esimeses kontuuris tsirkuleerib vesi rõhuga 160 170 baari. Kõrge rõhk on vajalik selleks et ei esineks keemist. Reaktori aktiivtsoonis soojenenud vesi annab soojuse aurugeneraatoris teise kontuuri veele-veeaurule. Aurugeneraatorist väljub kuiv küllastunud aur rõhuga 65 70 baari. Turbiini siseneb küllastunud aur. Tuumakütuseks on 34% U-235 sisaldav uraanioksiid- UO 2. Tuuma- kütus on reaktori aktiivtsoonis tsirkooniumi sulamist torudes tablettide kujul. Tuumakütuse ümberpaigutamine ja uue kütuse lisamine toimub tavaliselt korra aastas. Tuumareaktori reguleerimine toimub vedelreguleerimisega, kus reaktori jahutusvees-aeglustis lahustatakse boorhapet. Jooksev võimsuse reguleerimine toimub aktiivtsooni juhitavate boori sisalduvate varrastega. Tuumareaktor ja aurugeneraatorid on ümbritsetud kaitsekupliga, mis avarii korral