vabaneb paar kolm neutronit. Tuuma seoseenergia-on võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks koostisosadeks. Vesinikpomm-toimub kergete tuumade ühinemine. Seal saadakse vajalik temp.aatompommilõhkamisel, mille tulemusena pannakse ühinema vesiniku raskete isotoopide(D) ja liitiumi tuumad. Kriitiline mass-aine kogus, mille ületamisel toimub kiire ahelreaktsioon ja ainehulk plahvatab u. mikrosekundi jooksul.( Uraan235 on see 50 kg, kasutades neutroneid peegeldavaid katteid on see 250g.) Aatompomm-toimub raskete tuumade lõhustumine. Tuumalaeng on esialgu mitmes osas, mille iga mass on alla aine kriitilise massi. Vajalikul hetkel viiakse need osad kokku ja kogumass ületab kriitilise massi. Tuumareaktor- toimub juhitav ahelreaktsioon. Tuumkütus on reaktoris varrastena, kus iga varda mass on alla kriitilise. Reaktsiooni kiirust juhitakse juhtvardaga, mis koosneb neutroneid neelavast materjalist. Seda kõike
kaubastatakse. Põhiosa maagi radioaktiivsusest ja ka raskemetallid jäävad kaevandus ja eraldusjääkidesse, mis tuleb ohutult ladustada, et takistada nende pääsu keskkonda. Rangeri uraanikaevandus Austraalias Kui avastati, et radioaktiivsel lagunemisel eraldub palju energiat, hakati välja töötama tuumarelva. 6. augustil 1945 heitis USA tuumapommi Hiroshimale Jaapanis. 60 kilogrammi uraan235 plahvatusel hukkus 80 tuhat inimest kohe ja 60 tuhat sama aasta jooksul. 9. augustil Nagasakile visatud pomm sisaldas 8 kilogrammi plutooniumi. Ka seal hukkus vähemalt 100 tuhat inimest. Tänapäeval toodetakse uraani kümnete tuhandete tonnide kaupa aastas, kõige rohkem Kanadas. Suured uraanivarud on USAs, KeskAafrikas ja Austraalias. Enamikku sellest kasutatakse tuumareaktorite kütusena.
deuteeriumi. Tänapäevastes pommides kasutatakse liitium deuteriidi. Esimese vesinikupommi plahvatus 1. novembril 1952. aastal Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tavalise tuumapommi puhul kasutatakse tuumkütusena tavaliselt plutoonium239. Uraan235(esimesed pommid) Tuumapommis olev tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üle ahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. Määrab ära kütuse koguse, mis on vaja, et piisavalt palju tuumalõhustumisel tekkivaid neutroneid algataks uue tuumalõhustumise reaktsiooni. Tuumapommides kasutatavad neutronpeeglid tehakse paari cm paksusest berülliumi kihist. Tuumapommi ajaloost: Tuumarelva hakati looma Teise maailmasõja ajal USAs, kuhu oli
tuumaks. Tavaliselt eraldub selle juures ka neutroneid ja gammakvante. Tuumkütused v Tuumkütuseid kasutatakse näiteks allveelaevades või jäälõhkujates. v Selle teine nimetus on aatom- või tuumkütus ning seda kasutatakse tuumareaktorites energia saamiseks. v Tänapäeval saadakse energiat juhitava ahelreaktsiooninan toimuva tuumlõhustumise tulemusena. Tavalised tuumkütused on uraan (isotoop uraan235) ja plutoonium-239. v Tuumaühinemise kasutamise korral termotuumareaktorites on kütuseks nukliidid, mis on võrdlemisi kerged, näiteks triitium (3H). LOODUSHOID v Loodushoid on looduse kaitsmine kahjuliku inimtegevuse eest. See saavutatakse inimese loodushoidliku tegevuse ja teadlikkuse tagajärjel. Loodushoiu alla kuulub vahel ka looduse rikastamine (sh haljastamine). Eesti looduskaitse v EESTI LOODUSKAITSE TEGELEB: v
1926. aastal sai Meitnerist Berliini Ülikooli professor. Ta oli esimene naine Saksamaal, kes professori ametikoha sai. Meitneri auks on nimetatud keemiline element meitneerium. Tuumade lõhustumine Lõhustumine on tuuma jagunemine kaheks. Tegu on ahelreaktsiooniga tuuma lõhustumisel vabanenud neutronid kutsuvad esile uusi lõhustumisi. Tuumalõhustumine tuumareaktsioonina Aeglane neutron neeldub uraan235 tuumas, mis seejärel jaguneb kaheks kergemaks elemendiks (tuumalõhustumise jääkproduktiks) ja vabadeks neutroniteks. Video: How Nuclear Fission Video: Works? http://www.youtube.com/watch?v=hv4Sanze5dU Tuumade lõhustumine täpsemalt vaadatuna Esineb selliseid isotoope, mille tuumad neutroni toimel jagunevad kaheks ligikaudu võrdse suurusega tuumaks. Eelpool nimetatud reaktsiooni nimetatakse
metall. Looduses leidub uraani uraanimineraalides. 1.2 Tuumaenergia ajalugu Uraani avastas 1789.aastal saksa keemiaprofessor ja apteeker Martin Heinrich Klaproth (17431817) ühendina UO2 ja nimetas selle 1781.aastal avastatud planeedi Uraani järgi. Termotuuma uuringute ajalugu algab 1941.aastast. Mais 1941 tuli Jaapani teadlanefüüsik Tokutaro Hagivara (Kioto ülikool) oma loengul välja mõttega termotuuma reaktsiooni võimalikusest vesiniku tuumade vahel uraan235 tuumade lõhestumisega purustava ahelreaktsiooni abil. Esimene tööstuslik tuumareaktor alustas tööd 2.detsembril 1957 Shippingportis Pennsylvania osariigis (USA). Järgnevatel aastatel ehitati Ameerika Ühendriikides keskmiselt kolm reaktorit aastas. Samal aastal hakkas tööle ka Prantsusmaa esimene aatomielektrijaam. 2 Tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise algus Uraanituumades toimuvat ahelreaktsiooni on võimalik ka rahuotstarbeliselt kasutada (erinevalt tuumapommidest)
annaabi.ee 
