uurimusi, teda nimetatakse võrdleva arheoloogia rajajaks. Jacques Boucher de Perthes (1788-1868) oli Prantsuse uurija, sõjaväelane, tolliametnik, tal oli palju vaba aega. Jalutas kruusaaukudes, turbavõtu kohtades jms. Tegutses Abbvillé'i lähedal ja avastas, et seal oli väga paks-kõrge kruusaaugu seina ja 5 m sügavuses nägi suuri loomaluid ja kivikirveid. Kirjutas raamatu ,,Keldid ja uputuseelsed muistised", ajalukku läks sellega, et võttis kasutusele stratigraafilised meetodid ajaloos (s.o kihiteadus). Augustus Henry Pitt-Rivers (1827-1900), kindral, inglise muinasaja uurija. Huvi oli relvade vastu, tahtis panna paika, kuidas arenenud olid, hakkas siis ka teisi relvi koguma. Tegi süsteemi, kus iga järgnev relvasüsteem pidi olema eelmisest täiuslikum ja parem. Hakkas koguma ka rõivaid, muusikariistu, lõpuks ka kangastelge ja kaarte. Tema oli
St. Acheulis, mis kinnitasid Boucher de Perthesi oletusi. 1859. a külastasid teda briti juhtivad teadlased, geoloog Joseph Prestwich ja antikvaar John Evans. Nad tutvusid Perthesi materjalidega ning veendusid nende ehtsuses. Nende ja järgnevate tööde tulemusel hakati mõistma inimkonna suuremat vanust, piiblidaatumit enam ei aktsepteeritud vaid hakati pidama võimalikuks inimkonna esiajaloo olemasolu. Boucher de Perthes avaldas mitmeköitelise teose "Keldi ja uputuseelsed muistised" (18471864). Selles pani ta aluse paleoliitikumi uurimisele. Ilmselt tuntuim arheoloog oli Heinrich Schliemann (18221890), Trooja avastaja. Huvi Trooja vastu tekkis tal juba lapsena, kui ta isa talle kinkis raamatu maailma illustreeritud ajaloost. Tegi juba noorena plaane Trooja avastamiseks. Tahtis saada teadlaseks, kuid pärast isa sattumist majandusraskustesse pidi koolidest lahkuma. Selleks, et raha teenida, tegeles äri ja pangandusega. 1868
annaabi.ee 
