mitte kuna neil polnud muud võimalust) INIMGEOGRAAFIA AJALOO PERIOODID 1. Antiikne: antiikaeg 1850. Geograafia toimis maadeavastuste alusel. Ptolemaios ja Strabo. Ptolemaioselt tuli kordinaatteljestiku idee ehk kaart. Geograafi roll oli olla maadeavastaja. Strabo lõi geograafiliste teadmiste kogumikud ja statistika regioonide kaupa. Geograaf pidi avastama, kandma kaardile ning kaardid katalogiseerima. Probleem: perioodi lõpuks polnud enam palju maakera avastada ning uputi kogutud (tihti mõttetutesse) andmetesse. 2.Moodne ühtne geograafia, regiooni alusel. 19 saj lõpp 20 saj keskpaik (~1850-1950). Humboldt, Ritter, Ratzel. Humboldt regionaalne vastastikmõju. Ritter õigustas inimeste geograafilist paiknemist jumala tahtega (suht rassist vend, õigustas et kuna mustad on Aafrikas, siis nad ei saagi kõrgelt areneda, vaid peavadki olema valgete teenrid. Pohhui, et Aafrikas olid ammusel ajal kõrgtsivilisatsioonid ja kuningriigid).
mitte kuna neil polnud muud võimalust) INIMGEOGRAAFIA AJALOO PERIOODID 1. Antiikne: antiikaeg 1850. Geograafia toimis maadeavastuste alusel. Ptolemaios ja Strabo. Ptolemaioselt tuli kordinaatteljestiku idee ehk kaart. Geograafi roll oli olla maadeavastaja. Strabo lõi geograafiliste teadmiste kogumikud ja statistika regioonide kaupa. Geograaf pidi avastama, kandma kaardile ning kaardid katalogiseerima. Probleem: perioodi lõpuks polnud enam palju maakera avastada ning uputi kogutud (tihti mõttetutesse) andmetesse. 2.Moodne ühtne geograafia, regiooni alusel. 19 saj lõpp 20 saj keskpaik (~1850-1950). Humboldt, Ritter, Ratzel. Humboldt regionaalne vastastikmõju. Ritter õigustas inimeste geograafilist paiknemist jumala tahtega (suht rassist vend, õigustas et kuna mustad on Aafrikas, siis nad ei saagi kõrgelt areneda, vaid peavadki olema valgete teenrid. Pohhui, et Aafrikas olid ammusel ajal kõrgtsivilisatsioonid ja kuningriigid).
Karburaatori töö mootori eri tööreziimidel sarnaneb eespool kirjeldatud karburaatorite omaga. Märkida tuleks vaid, et tehas häälestab «Jawade» karburaatorid väga ökonoomse koostisega küttesegule. Seetõttu ei ole hea sõita pikemat aega täiesti avatud segusiibriga, kuna lah- jema segu tõttu mootor kuumeneb üle ja kolb võib kinni kuluda. Mootorratta «Pannonia» karburaator (ioon. 31) erineb eespool kirjeldatuist põhiliselt erilise käivitusseadise poo- lest (ujuki uputi puudub). Seadis meenutab karburaatori K-36 segurikastusseadist, kuid siin ei saa etteantava kütuse hulka doseerida ja pihustis segatakse kütus eelnevalt õhuga. Käivitusseadis koosneb käivitusdüüsist 5, mis -on ühendatud otse ujukikambriga, käivituspihusti 9 eraul- sioonikanalist 6 (segukambri külgmises seinas) ja kolbkla- pist 2. Normaalselt on kolbklapp vedru toimel suletud. Klapi 2 avamisel (klapi varda ülestõstmisel) imetakse kütus sisselaskekaixalis
annaabi.ee 
