seotud asjadest oli väga vähe teavet. Ajalehel ,,New York Times" õnnestus kõige detailsemat informatsiooni saada. Peatoimetaja Carr van Anda oli traadita telegraafi leiutaja Guglielmo Marconi sõber. Nüüd kulus selline sõprus marjaks ära. Marconi juhatas ühe reporteri ,,Carpathia" pardale kajuti juurde, kus viibis ,,Titanicult" eluga pääsenud teine radist Harold Bride. Radist kirjeldas raha eest pikalt oma elamustest uppuval ,,Titanicul". ,,Carpathia" saabudes sai selgeks see, kes pääses ,,Titanicult" eluga. Selgumatuks jäi aga see, et mis tegelikult siis ikka ,,Titanicul" juhtus. Mõned olid liiga palju üle elanud, et suudaksid sellest rääkida, teised aga keesid elamustega üle ja mõtlesid suure enamuse oma loost välja. Lisaks tuleb määrata ka veel suure kujutlusvõimega ajakirjanike töö. Aegamööda selgus siiski tõde. Rohkem kui tragöödia ise erutas inimesi saatusliku juhuse osa selles loos
Algul Krogstad ei saanud aru mis siin rääkida on- tema vaatenurgast andis südametu naine mehele hundipassi ja kõik. Kuid Linde vaidelb vastu, et tal oli kaks last kelle eest hoolt kanda ja surev ema ning ei saanud lubada endale ootama jääda Krogsatdi ebamääraseid tuleviku väljavaateid. Siis lausub, veel, et sai alles täna teada, et pangas hakkaks ta Krogstadi asendama. Järgnevalt pakkub ta siis välja kuna Krogstad on end merehädalisena kujutanud olla koos temga koos sel uppuval laeval-elades temaga koos ja tehes tema eest tööd. Krogstad on alguses ebausu, arvates, et see on eskaleeritud naisterahva suuremeelsus, kes tahab ennast ohverdada. Kahtleb ka veel, et kas lihtsalt ei ürita Linde oma sõbrannat päästa . Linde avaldab aga arusaama, Krogstadi staatuse kohta ühiskonnas ja vannub, et kes end kord on pidanud ennast teie pärast müüma, see teist korda enam nii ei tee. Kui Krogstad aga tahab uuest rõõmsast meelest tagasi võtta tolle kirja mis
annaabi.ee 
