Minema, minna, lähen Homme lähen poodi. Mõjuma, mõjuda, mõjun , , Kuidas see teade sinusse mõjus? Nakatama, nakatada, nakatan Õde nakatas venna grippi. Nakatuma, nakatuda, nakatub Nakatusin grippi. Puutuma, puutuda, puutun See ei puutu sinusse. Sekkuma, sekkuda, sekkun Ära sekku vestlusse! Suhtuma, suhtuda, suhtun Kuidas sa minusse suhtud? Unustama, unustada, unustan Unustasin raamatu koju. Uppuma, uppuda, upun , Laev uppus merre. Uppusin töösse. Uskuma, uskuda, usun Kas sa usud päkapikkudesse? SEESÜTLEV KÄÄNE Kelles? ( ?) Milles? ( ?) Kus? (?)Seesütlev = omastav + -s Seesütleva käände kasutamine: 1. Koht, kus toimub tegevus: Ma puhkan Elvas. Vend töötab raamatukogus. 2. seisund: Olen heas tujus. Ema on masenduses. Isa on gripis. 3. kuudega ( ) Sünnipäev on märtsis. Puhkus algab detsembris.
tõusta, ta kritiseerbi iseennast, et tegi vea ning otsustab süüdlast otsida. Ta on tüüpnäide nõrga isiksusega inimesest. Raul ei suuda analüüsida oma vigu ega nendest õppida. Minu arvates peegeldas see luuletus veidikene ka Eesti ühiskonna olemust, kus vigu väga ei aktsepteerita ning tahetakse, et inimesed oleksid perfektsed. 4.Minu jaoks kõige rusuvam oli Keit Alametsa luuletus Toomingate õitsemise aegu uppusin paisjärve kolmteist aastat vana Väikevend arvas, et ma mängin, vudis vanaemale teatama: "Keit peitis enda vee alla ära." Üheks läbivaks jooneks meeste luuletuste juures veel oligi noorelt suremine ja teatav traagika. Väga vähe oli luuletusi, mis oleksid olnud või lõppenud rõõmsameelse noodiga, pigem jäi siiski kõlama kurbus või traagilisus. 5.Ahto Veerliku luuletust meeldis mulle lugeda, sest see meenutas mulle
võeti ja Julgeolekusse viidi. . Mu agendinimeks sai Jaan ja mu ülesandeks oli leida metsavendade salkasid ja nad üles anda. Ma põgenesin taaskord metsa ja 1950. aastal olin ka ise salga liige. Pärast mu ainsate sõprade surma otsis mind taga nii Põlva kui Võru KGB. . Pärast pikka metsas elamist leiti mind ühel päeval jõe äärest. Adrenaliini ja närvilisuse tõttu suutsin end hetkeks KGBlaste käest vabaks tõmmata ja hüppasin Võhandu järve, kuhu ma ka uppusin. Olin Eesti viimane metsavend ning minu surmaga 1978. aastal lõppes metsavendluse ajastu. Karl Vaino: 1988. aastal lõhenes Eesti Kommunistlik Partei kaheks-rahvuskommunistideks ja impeeriumimeelseteks. Mu vastaseks sai L. Ameerikast tagasi tulnud Vaino Väljas ja mind peeti juba ka liiga vanaks, et riiki juhtida ning mind vabastati riigisekretäri ametikohalt. Siirdusin tagasi Moskvasse, kus olin NLKP Keskkomitee juures asuva Parteikontrolli Komitee liige