ja hakkas aeglaselt vette vajuma. Kell 2.10 hakkas laeva ahter kerkima juba üle veepinna. Laev vajus, vöör ees. Vee suure sissevoolu tagajärjel purunesid kere teraskonstruktsioonid ning laev murdus 3. ja 4. korstna vahelt pooleks. Laeva 2223 reisijast pääses eluga vaid 776. Paljude surma põhjustas alajahtumine, sest vee temperatuur oli -0,56°C. 1513 inimest uppus jäises vees või läksid laevaga põhja. Mõned päästepaadid läksid laeva uppumiskoha juurde tagasi, et otsida ellujäänuid. Leiti 9 ellujäänut, kellest 3 surid hiljem. Vaieldi päästepaatides kas minna tagasi laeva juurde või ei. Inimesed kartsid, et nende paadid uputavad suured inimmassid. California eiras hädasignaal, mis asetses Titanicust 10-19 miili kaugusel. Carpathia oli esimene kes leidis päästepaadi 58 miili kauguselt õnnetuspaigast. Aurik Carpathia korjas merest üles kõige suurema hulga pääsenuid, 705 inimest. Nendega jõudis laev New Yorki 18
- Teeb ka naisakti - Pöördub Peterburi, realistlikus vormikõned skulptuurid nt. ,,Hülgekütt Pakri saarelt" (1898, pronks) - ,,G. Lurichi portree" (1903, pronks) - Sümbolism ,,Koit ja Hämarik" (suudlevad kujud) - ,,Noorus kaob" - Uputatud laeva monument Sevastoopolis - Mitmed tema tööd tehtud pirnipuust - Russalka monument 1902, eraisikutelt korjatud raha eest, 1893 uppunud laeva auks, kõrgel granaatalusel ingel, käes õigeusu rist, suunatud laeva uppumiskoha poole. - Vabadussõja teemalised monumendid nt. Kalevipoja kuju Tartus (1933). Vaidlusi tekitas müütilise tegelase kujutamine vabadussõja monumendina, kalevipoeg pooleldi riietatud, toetub mõõgale, eeskujuks Heraklese skulptuurid. Nõukogude okupatsiooni ajal võeti maha. Tänaseks taastatud, aga originaal kadunud. - Kultuuritegelastega seotud monumente nt. Lydia Koidula monument Pärnus Koidula pargis, toetub lüürale, vaatab kaugusesse.