siis nimetatakse seda punkti funktsiooni f k~ orvaldatavaks katkevus- punktiks. b) Kui esimest liiki katkevuspunktis a kehtib v~orratus lim f (x) = lim+ f (x), xa- xa siis nimetatakse seda punkti funktsiooni f h¨ uppepunktiks (h¨ uppekohaks). 2. Kui v¨ahemalt u ¨ks u ¨hepoolsetest piirv¨a¨artustest lim- f (x) v~oi lim+ f (x) xa xa puudub v~oi ei ole l~oplik, siis nimetatakse punkti a funktsiooni f teist liiki katkevuspunktiks. (L¨ uhemalt: teist liiki katkevuspunktid on k~oik need
siis nimetatakse seda punkti funktsiooni f k~ orvaldatavaks katkevus- punktiks. b) Kui esimest liiki katkevuspunktis a kehtib v~orratus lim f (x) = lim+ f (x), xa- xa siis nimetatakse seda punkti funktsiooni f h¨ uppepunktiks (h¨ uppekohaks). 2. Kui v¨ahemalt u ¨ks u ¨hepoolsetest piirv¨a¨artustest lim- f (x) v~oi lim+ f (x) xa xa puudub v~oi ei ole l~oplik, siis nimetatakse punkti a funktsiooni f teist liiki katkevuspunktiks. (L¨ uhemalt: teist liiki katkevuspunktid on k~oik need
annaabi.ee 
