selgitavad veedasid. Brahma raamatud olid preestrite rituaalsed käsiraamatud, mille põhjal tuli sooritada üksikasjadeni täpset ohverdamist, sest väiksemgi kõrvalekalle kaotas ohvi mõju. 3. UPANISADID ilmusid Brahma raamatute jätkuna ja täiendusena. Seavad esiplaanile õpetuse meelelaadi. Upanisad see tähendab nii istumist ja kuulamist kui ka veedades sisalduvat salajast õpetust ja tarkust. Nende kohta kasutatakse ka nimetust Veedanta ehk veedade lõpp. Upanisade peetakse ka veedade täienduseks, sest neis on religioonifilosoofiline mõte arenenum kui veedades. Hilisemad üleskirjutisi ei peeta ilmutuseks, vaid pühade meeste kirjapanekuks. Sellesse rühma kuuluvad suured eeposed ,,Ramajana" ja India rahvuseepos ,,Mahabharata". palverännakud Hinduistid sooritavad palverännakuid seitsmesse pühasse linna, milleks on: · Ayodhya · Dvarka · Hadwar · Kanchipuram · Mathura · Ujjain · Varanasi
U 6.sajandil ehk paralleelselt nende loomisega tekivad Gangese jõe orus esimesed linnad. Hakkab tekkima linnastunud ühiskond, toob kaasa ka murrangu hinduismis. Tekivad Upanisadid (tõlkes: jalgade juures maas istuma). Keskseks muutub guru roll, tema räägib, õpilased istuvad. Vedanta (Veda anta) Vedade lõpp (tõlkes). Sest upanisadid on kronoloogiliselt viimane pühade tekstide kategooria, mida nim srutiks (see, mida õpetajate käest on kuulud). Kõik, mis tuleb pärast upanisade, nimetatakse Smriti (tähendab "mäletatud"). Neid võis ka juba kirja panna ja kirja pandud tekstist retsiteerida. Upanisadid olid viimased kuulmispõhise traditsiooni kandjad. Upanisadides räägitakse, et surres saavad inimese erinevad kehaosad üheks loodusega (silmad saavad üheks päikesega, kehakarvad üheks taimedega, verest ja spermast saab osa veest jne). Seal esitatakse ka küsimus, et mis inimesest endast siis saab. Pmst eksistentsiaalsemad probleemid on seal upanisadides.