prenataalse arengu perioodil. Selle töö tulemused näitavad, et esimese trisemestri jooksul saadud trauma on teatud tüüpi isiksuste kujunemise põhjuseks ning ka täiskavanud inimese haiguste allikaks. On hästi teada, et vähirakud on madala amplituudiga aga suure paljunemiskiirusega embröonaalrakud. Kui esimese trisemestri (esimese kolme kuu) vanuse embrüoni puhul saab ema trauma, siis kasvavad embrüonaalrakud fikseeruvad sellises ümbruses. A.Hanter'i ja S.Uord'i hüpotees seisneb selles, et kui täiskasvanu elus tekib analoogne situatsioon, siis see võib trauma teadvuses taaskäivitada või restimuleerida ja, võib olla, põhjustada ka haiguse. (Hanter, A., Uord, S. (1998) "Perinatal therapy" MITSTS: "San Rei"). F. Lik'i teooria: raku mälu või raku teadvuse olemasolu. Soovimatutel lastel ilmnevad peale psühholoogiliste probleemide ka mitmesugused somaatilised (psühhosomaatilised) tervisehäired. Nende hulgas on
omavahelistes vere,-abielu või lapsendamissuguluses ja moodustavad majandusliku ühtsuse ning keda seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne ning seaduslik vastutus (M. Tuulik, A. Tuulik 1999). Paljudes õigussüsteemides on vanemad oma laste hooldajad. Väikeste laste puhul on vanemad kohustatud vastutama nende hooldamise, julgeoleku ja kontrollimise eest, kusjuures vanem või personaalselt langetada otsusi lapse eest (Uord 1995). Vanematel on sageli raske sõnastada eesmärke, mida nad oma lapsi kasvatades taotlevad. Ometi on iga lapsevanem sunnitud pidevalt tegema valikuid, langetama otsuseid koduse elu korralduses, suhetes lastega ja valides, mida lastele lubada, mida keelata. Valikud sõltuvad paljus argielu võimalustest ja vajadustest, aga paratamatult on nende taga ka vanemate väärtused (Kukemeck, Karlep, Krull, Mikk, Pilli, Trasberg 2001).