Niipea kui ta meid vallutama tuleb, tee tema ees üksmeelne rahvas suleb. Ei asjatu sel olnud otsiskelu, kes kõige viimast tarkust teab: vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võitma peab, kes ohte trotsib inimeste seas nii noorest peast kui kesk- ja raugaeas. See on mu ihaldatud ideaal, kui vaba rahvas asub vabal maal. Siis võin ma öelda kaunil hetkel: veel viibi, ilus oled, viiv ! Ei katta siis saa maisel retkel mu jälgi unustuseliiv. Ses aimuses täis õnne on mu vaim. Oh ülev hetk, mu elu ilusaim !
ning võidaks juurde head haritavat maad ning see antaks nedele rahvastele. Selle soovi soovimisel on Faust praktiliselt oma nägemise kaotanud ning Mefistob otsustab Fausti petta. Tegeliuklt kuuleb Faust oma haua kaevamist,kuid ta arvab,et maad kuivendatakse. Ning ta lausub oma viimased sõnad : '' See on mu ihaldatud ideaal, kui vaba rahvas asub vabal maal. Siis võin ma öelda kaunil hetkel: veel viibi, ilus oled, viiv! Ei hätta siis saa maisel retkel mu jälgi unustuseliiv. Ses aimuses täis õnne on mu vaim. Oh ülev hetk, mu elu ilusaim ! '' Kuigi Mefisto on just kui mõlemad kihlveod võitnud, ei lase Issand Faustil põrgusse sattuda vaid lunastab ta, sest see õnnehetk saabus talle, kui ta tegelkult tahtis teistele vaid head teha. Teose teemaks on eesmärgi otsimine. Faust otsib elumõtet, alkoholismis, armastuses, kuulsuses, rikkuses, ilus,kuid leiab selle töös teiste inimeste hüvanguks. Idee ehk sõnum
elu, vara kaotada." " Alt taeva poole pilke tark ei heida, ei unista seal omataolist leida." " Ei asjatu sel olnud otiskelu, kes kõige viimast tarkust teab: vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võitma peab, kes ohte trotsib inimeste seas nii noorest peast kui kesk- ja raugaeas. See on mu ihaldatud ideaal, kui vaba rahvas asub vabal maal. Siis võin ma öelda kaunil hetkel: veel viibi, ilus oled, viiv! Ei katta siis saa maisel retkel mu jälgi unustuseliiv. Ses aimuses täis õnne on mu vaim. Oh ülev hetk, mu elu ilusaim!" INIMESE OLEMUS: "Jah! Inimeste põlv on vaadata nii paha, et seda nähes kuratki ei taha neid enam kiusata." " Hõiska, hing, ja õlles uju! Milleks mulle vaev ja hool? Rõõmsad laulud, uljas tuju omast käest on igal pool." " jah, mees on see, kes eal ei jahmata, vaid krahmab sealt, kust annab krahmata, ja sellele, kes krabama on kraps, saab kuld ja kroon ja kaunis tütarlaps."