õppida ja kogeda midagi uut, avardada silmaringi. Ja kuigi sotsiaalseid erinevusi nähakse pigem kontrastide kui sujuvate üleminekutena, siis võidakse tegelikult olla omavahel palju sarnasemad kui algul paistis. Inimestena on meil ühiseid jooni siiski palju rohkem kui erinevaid. Nii etniline, rahvuslik kui ka kultuuriline identiteet on elu jooksul omandatud ja seega peaks tänapäeval valitsevate arusaamade kohaselt olema ka unustatav ja ümberõpitav. Praktiliselt võib see aga keerukamaks osutuda. Nimelt võib lapsena omandatud isikuomadused muutuda osaks täiskasvanud inimese identiteedist, mis võib küll aja jooksul muutuda, kuid pole siiski täielikult vahetatav. Keerukaks võib osutuda ka rassiidentiteedi küsimus. Teoreetiliselt peaks identiteeti saama muuta ja valida, kuid kuidas on võimalik muuta nahavärvi? Näiteks ei pea mustanahalisel olema tugevat rassiidentiteeti, kuid
Üheks võimalikuks seletuseks on soov säilitada eripärast, tähenduslikku ja enesehinnangut toetavat identiteeti. Erinevuste olemasolu ja nende rõhutamine aitab piiritleda ,,oma gruppi" ja defineerida isikut teatud grupi liikme või kultuuri esindajana. Tänapäeval valitseva arusaama kohaselt on kõik, mis on sotsiaalselt loodud, vajadusel ümberõpitav. Nii etniline, rahvuslik kui ka kultuuriline identiteet on elu jooksul omandatud, järelikult ka unustatav ja ümberõpitav. Samas pole see aga lihtne. Lapsepõlves omandatud identiteet võib muutuda olemuslikuks osaks inimese minast, mis küll elu jooksul muutub, kuid pole täielikult vahetatav. Identiteeti mõjutavad ka kaasasündinud isiksuseomadused. Loomulikult ei mõjuta isiksus konkreetse kultuuri valikut, küll aga võib avatumatel ja ekstravertsematel inimestel olla tugevam etniline uhkus. Seega võivad teatud kaasasündinud isiksuseomadused lapsepõlvekogemustega
annaabi.ee 
