Oluline oli küsimus, kas eksisteerida ja unustada, või mitte? Hamlet tegi otsuseid, mille tagajärjel paljud õukondlased kahtlesid Taani printis terves mõistuses,kas see oli teesklus või mitte? Taani prints Hamlet oli vaoshoitud ja kaalutleva iseloomuga, ta tegi kõik sammud eelnevalt kaalutledes,jäädes ikka väärikaks ega laskunud tasemele, mis oleks võinud tema kuninglikku staatust kõigutada, kuigi unustamatta oma põhi eesmärki seoses oma isa surmaga. Kas elus saavutada oma eesmärk ja kinni pidada lubadustest, mis endile on seotud, kui teele tulevad raskused ja takistused? Hamletil oli eesmärk ja seda ka ta täitis. Tihti on raskeid otsuseid, mida teeme sisemuses,mille tähtsus on suurema kaaluga kui väline elu ja igapäevased nn.lihtsad küsimused. Valikuid tehes, me teeme vahet nii heal kui halval, aga siiski see on meie endi arvamus ning vahel me ei arvesta teistega, kuid samas oleme
ajaraiskamine on olnud minu elu, mille sa andsid mulle selleks, et ma sind kummardaksin..... Nõnda olen ma alati sulle, Issand, vastu rääkinud." See oli väga karm hinnang väga karm enesekriitika teadlase ja filosoofi poolt, kes on andnud maailmale nii palju. Vähe on neid mehi kes on ühtviisi edukad nii füüsika, matemaatika kui filosoofia vallas. Ja seda suhteliselt lühikese elu jooksul. Ta oskas näha oma aja filosoofia nõrku külgi, unustamatta kunagi, et igasuguse filosofeerimise lõppeesmärgiks on olla värtuslik inimene. On öeldud, et ,, filosoofia ajalugu peab tunnistama Pascali teeneks seda, et probleeme püstitas ta palju otsekohesemalt, siiramalt ja andekamalt kui enamik neist, kes samas vaimus kirjutasid." Lugedes Galina Streltsova raamatut ,,Pascal" jäi mulje Blaise Pascalist kui väga andekast teadlasest ja filosoofist. Kuid samas ka kui väga soojast ja hoolivast inimesest, kes hoolis
Installatsioon ja video räägivad ausalt keelt ja saavad mõneti ebaausalt palju finantsilist toetust. Video-keel esindab Eestis ka välja maal 1994 Sao Paolo biennaalil Jaan Toomiku ,,Teekond Sao Paolosse" on algus tema edukale teekonnale kõneluses üksinduse seisund, mütoloogia ja kehalise olemuse vahel. Destudio seltskond Herkki-Erich Merila, Peeter Laurits, Tarvo-Hanno Varres- suunasid foto visuaalse reklaami arengu Eestis unustamatta selle kunstilist väärtust ja kasutades tehnoloogilist mängu kui võimalust. Kontseptuaalse, iseseisva kunstiteose fotokunsti defineeris Peeter Linna Faculty of Taste kabinetiga EKA juures. Tugevalt kokkuhoidev noorte seltskond MOBIL (Martin Pedanik, Margot Kast, Piret Räni, Marco Laimre, Piia Ruben, Kadri Kangilask) kirjeldasid tolleaegset ühiskoda fotozanri kaudu. Infotehnoloogia areng annab ka kunstile uue vormi. Ando Keskküla ja Raivo Kelomees tutvustavad