Ei tea, aga nii Marie Under kui ka Henrik Visnapuu on suurepärased sümbolistlikud armastusvärsside loojad. Kogu hingevalu ning rüüstavate sõdade kõrval leiavad nad oma südames siiski koha kiindumusele, mis ongi elus kõige tähtsam. Kasutatud luuletused: Marie Under: · ,,Ootaja laul" · ,,Rändav järv" · ,,Üheskoos" · ,,Kujutelm" Henrik Visnapuu · ,,Ma tahan sind oota" · ,,Pääle sinu mineku" · ,,Kui tuleb unung" · ,,Ühele naisele II" · ,,Valged, valged" · ,,Intermezzo" · ,,Laul sest jäledast"
Terve esimene luulekogu käsitlebki Visnapuu pidevalt vahelduvaid tundeid: sügavat kiindumust ning kohutavat lahkumisvalu. Näiteks luuletuses ,,Ühele tütarlapsele, keda nii väga armastasin" kirjeldab ta järjekordset lahkuminekut. Must sügise öö oli välja pääl. Me seisime kalmude ääres sääl. Surm valuga jaheda udu sees Käis meie taga ja asuts ees. Sa vaikisid, aga sind mõistsin ma, Et kalmud jo maet magama on kadunud nooruse armastus. Luuletuses ,,Kui tuleb unung" arvab ta, et õnnest saab ainult siis rääkida, kui see juba läbi on ning paratamatult on iga õnn mõeldud lõppema. Ei ole olemas igavest õnne. Kui siis ainult kaunites romanitilistes luuletustes. Ei vara veel sust laulda, armas. Liig teravad veel sinu näojooned, Liig selgelt kuldsed alles meeles hooned, Kus veetsime päevad tooned: Ei, vara veel sust laulda, armas. Luuletuses ,,Laul sest jäledast" on tunda eriti valusat petta ja lüüa saamist. Siin väljendub eriti
annaabi.ee 
