Seltsimees Leonid Ilits Breznev ütles oma kõnes, et meie kodumaa helge tulevik on noorte kätes. Me lubame talle, et oleme meie eesseisva ülesande väärilised. Osad meist lähevad peale lõpetamist edasi õppima, osad asuvad tööle, kuid ikka on meie sihiks sotsialistliku majanduse õitseng. Lubame, et hakkame täitma ja ületama viisaastakute plaane. Lubame, et edestame kogutoodangu mahus USA majandust! Eestimaa noored ei taha olla vaikiv, ununev lehekülg aegade raamatus. Me tahame saavutada omale võetud sihid ja eesmärgid. Meid ootavad Eestimaa põllud ja tehased, koolid ja uurimisinstituudid. Tahame anda oma panuse meie kauni kodumaa hüvanguks. Suur tänu teile, õpetajad, et meiega vaeva nägite ja meid innuga õpetasite. Koolist saadud teadmised ja tõekspidamised saadavad meid kogu elu. Suur tänu teile, lapsevanemad, et aitate meid meie õpingutes, hoolitsete meie eest ja elate kaasa meie ettevõtmistele.
Ju toome helbed jätnud jumalaga Ja sirelite õitseaeg on käes Rütmiline proosa Atlandi laine käib vaikselt, loodest ta tuleb. Roheka turja küünitab kummina kõrgele, valkavaks pääks selle veeretab, tüünelt ja laisalt. Õhk ei haiguta tuult; üksikuid kaadraid ja kakjaid kannab ta soolane avarus. Ookean ringutab rammetuid liikmeid. Laia ja tugevat vett läbistab mõtlikult laev, pisike putukas ulguvee mõõtmatul pinnal. Vabavärss Meie ei taha olla, ei ole Vaikiv, ununev lehekülg Aegade raamatus: Meie otsaette on kirjutatud Elusõna! Luuletusel on õigus eksida tavalise grammatika vastu. Saab ka sõnadejärjekorda muuta. Proosa puhul tundub see eksperimentaalne. Luulel on õigus eksida tavapärase semantika (tähenduse loomise reeglite) vastu. Rohelised (värvitud?) ideed magavad raevukalt. Kui seda võtta luuletusena, unenäolise ja alateadlikkuse vahel, pannaksegi tähendused teisiti kokku. Avardab meie arusaama tähistatava ja tähistaja kokkukäimisest.
värsirõhud kui ridade silbiarvud on tegemist VABAVÄRSIGA. Korrastatud värsijalgu ei maksa vabavärsist otsida, aga mõnikord võib neid siiski leida. ! Proosakõnest eristab aga vabavärssi sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi tõhutamine. Riimideta luule nimetus ei ole mitte vaba-, vaid VALGE ehk BLANKVÄRSS! !!!!!! Meie ei taha olla, ei ole! ! ! ! x y y x y x y y x y vaikiv, ununev lehekülg! ! ! ! x y x y y x y x aegade-raamatus:! ! ! ! ! x y y x y y meie otsaette on kirjutatud! ! ! x y x y x y y x y x y elusõna!! ! ! ! ! ! x y x y VÄLTELISED VÄRSISÜSTEEMID Nagu silprõhulises luules, kujundavad ka VÄLTELISE e KVANTITEERIVA värsimõõdu värsijalad. Värsijala loob pikk silp kui värsijala tuum, millega liituvad lühemad silbid. Pikkade silpidega täidetakse värsitõuse, lühemate silpidega langusi. Puhas välteluule on
annaabi.ee 
