maetud. Oletatavasti purustati mälestusmärk koos mälestusehisega 1950. aastal. Tänaseks on säilinud vaid bareljeef kahe maoga võitlevast mehest. Selle päästis rusude seast Alfred Vosmi. Bareljeef leidis oma koha ka uuel, taastatud mälestussambal, mis valmis Eesti Vabariigi 80. aastapäevaka ja avati pidulikult 22. veebruaril 1998. aastal. Vabadussõja juhtide terviklik memoriaal avati 28. novembril 2000.aastal. Lisaks E.Põdderile ja J. Untile said samasugused mälestusplaadid veel Arthur Alexander Lossmann, Andres Larka, Paul- Adolf Lill, Karl Parts, Jaan Soots, Nikolai Reek, Johan Pitka, Aleksander Tõnisson, Otto Heinze ja Voldemar Viktor Rieberg. Raudteelaste Kodu Tallinnas Avati 17.11.1934 Tallinnas Kopli tänaval asunud Raudteelaste Kodu ehitati 1930. aastal. Kaitseliidu Tallinna Maleva Raudtee üksik-pataljoni 10. aastapäeva pidustuste käigus avati 17. novembril 1934. aastal
klassikaliselt. Üheltpoolt Kafkatüüpi "Loss". Teisalt äraspidine detektiivilugu. Tekib paralleel Ristikivi "Hingede ööga". Protsessuaalses mõttes olulisim tekst. Geniaalseim tekst "Tühirand" ? 1972. Ilmub LOomingus. Autobiograafiline taust. Unt kirjutab teistmoodi, see muutub ajas. Mõned asjad muutuvad nii, et tunduvad normaalsed olevat. Radikaalsed lahendused, aga sellega asi ei lõpe. Radikaliseerumine toimub. Kõige ilmekamalt 60-70ndatel. Untile meeldivad kuriteod, kõik, mis sünnib öösel, müstilised asjad. See ei tähenda, et ta tahaks öösel jalutada või sooritada kuritegusid. Radikaalsuses on teatav ettevaatlikus. "Mattias ja Kristiina" saab 74. aasta raamatu nimilooks. Edasi "vie regia" ja "must mootorrattur" need on üleminekuraamatud. Võavad perioodi kokku, aga samas sissejuhatus uude perioodi. Senine periood selles mõttes, et psühholoogiline lähenemine on tuntav, tüüpiline, aga mitte kõigis