Uno Naissoo tegevus Tallinna Muusikakoolis ei piirdunud ainult muusikateoreetiliste ainete õpetamisega. Temalt said sütitust õpilaste dzässansamblid, heliloomingu konkursid, teoreetilised arutelud. Oma praktilised kogemused ja teoreetilised teadmised summeeris Uno Naissoo käsiraamatutes "Harmoonia alused", "Dzässilik harmoonia ja orkestratsioon" ja mitmetes teistes töödes. Tema asjatundlikke nõuandeid said algajad autorid Heliloojate Liidu noortesektsiooni töökoosolekutel. Unole ei meeldinud ükskõiksus ega käegalöömine. Sageli haaras ta ise sule selgitamaks ajakirjanduse veergudel muusikahariduse vajalikkust, analüüsides hea sõbrana kolleegide ja noorte muusikute tugevaid ning nõrku külgi. Ta oli veendunud, et iga õige helillooja peab olema tihedas kontaktis oma muusika esitajaga. Ta peab tundma peale tippesinejate ka tavaliste taidlusansamblite tööd ning võimalusi . Ise juhatas ta Vabariikliku Haigla naisansamblit ja ETKVL ansamblit "Onyx"
kõiges nn parteilisele distsipliinile. Lähtuti erialastest teadmistest, elukogemusest jms. Kuigi maasaadikud olid mitmetes rühmades ja parteides hääletasid nad otsustavatel momentidel sarnaselt maaelu, põllumajanduse või isegi omandi -ja maksupoliitika küsimustes. Kõigepealt hoiti kokku üldriiklike huvide juures muidu oleks kõige vajalikum jäänudki saamata. Mul oli Unole matusepäevaks üks mulgi luuletaja ja kunstniku värsilugu. Vabandan kui selles on mälu või kirjavigu: Inemese jagava puid ja maid Üle ilma kostab kära Ja siis kõrrage seisad Sia kääpaveeren ja Ennäe imet kik mahuve ära Äi mingit kära Iis ja perenimi Sünni ja surma aig (h)avvakirä omma kige ausampe kirä. Vabandan, olen vaid üks kaheksandik verd mulk. (Heldur Petersoni kirjalikud mälestused, veebruar 2013) 5. Uno Antonist ajakirjanduses Ajaleht "Sakala" 10
annaabi.ee 
