taparuume, piinakambreid ning kõige pimedamaid üksik konge. Pärast ukse avamist ehmusid nad poolsurnuks, nähes verd ja surnukehi kõikjal ning nad jooksid kisades välisukse poole, kuid see oli lukku keeratud ning seal ees seisid kaks väga katkiste ning veriste riietega meest, kellel olid peas maskid ja töötavad mootorsaed. Seistes neist vaid paarikümne meetri kaugusel, pistsid poisid eri suundades jooksu lootes pääseda sellest õudusest, kuid see ei õnnestunud Unol ja Vladimiril, sest mehed said nad kätte. Mardile jäi oma sõpradest kõrvu vaid nende karjed enne saagide ulgumist ning ühtäkki saabus vaikus, mis ta veel enam kartma pani, sest ta arvas, et nüüd otsitakse teda ja temagi sureb. Ta ootas ühes kapis pool tundi, kuid siis tuli tal aga mõte hüpata aknast alla ja kutsuda kiirelt politsei ning nii ta tegigi. Pärast tänavale jõudmist, helistas ta meeleheitlikult oma vennale, ning rääkis
pinginaabrid. Olime sõjaväekarastusega ja vanemad paljudest kursusekaaslastest, võtsime õpinguid suht tõsisemalt kui noored tudengid. Põhjuseta ja kergemeelselt Uno loenguid ega praktikume vahele ei jätnud. Seda kergem ja rahulikum oli eksamiperioodidel. Saime lubade eksamite eel ka kaardimängu. Eksamipäeval reeglina läksime eksamile esimestena. Pabistamine eksamiruumi ukse taga ja pärimine kuidas läks? mida küsiti? jäigi Unol vist proovimata. Õpingutulemuste poolest oli Uno kindlalt esikolmikus. Meenub teadusliku kommunismi (võin ka eksida aga igal juhul mingi poliitaine) eksam. Eksamineerijaks TRÜ õppejõud ja Uno vastanud eksamipileti küsimused oli lisaküsimustele vastamisega üpris hädas. Korraga ütleb Uno ,, peab vist uuesti teine kord tulema. " Ei-ei hindan teie teadmisi täitsa rahuldavaks ja kirjutas selle ka matriklisse. See oligi Uno eksamilehel ehk ainus (või üks vähestest) rahuldav hinne.
annaabi.ee 
