Mp3 (MPEG-1 audio layer 3) Mp3 on praegu MPEG`i tihendusalgoritmide perekonnas võimsaim. Seda saab alla laadida paljudelt veebisaitidelt ja mp3 vormingus helifaile saab arvutis kuulata tarkvara abil, mis on samuti veebis vabalt saadaval enamiku operatsioonisüsteemide jaoks (Winamp Windowsile, MacAmp Macintosh`ile ja MPEG 123 UNIXile) . MP3 formaat on populaarne kokkupakitud heliformaat, mida kasutatakse laialdaselt muusika levitamiseks üle interneti. MP3 fail on palju väiksem kui originaal Wave fail, kuid kõlab peaaegu sama hästi. Näiteks wave failina on 3 minutilise muusikapala suurus 30 MB, aga 2-7 MB MP3 failina. Seepärast ongi MP3 failid nii populaarsed. Heli säästukodeerimise uus laine saabus koos interneti levikuga 90-ndate lõpus.
windows, linux, unix ja mac os x. Kõik eelnevad operatsioonisüsteemid on head, kuid iga arvutikasutaja peaks leidma just endale sobivaimate omadustega operatsioonisüsteemi. Tegelikult võib Linuxi all mõista kahte eri asja: Laiemas mõistes: operatsioonisüsteem, mis töötab väga erineval riistvaral pihuarvutist suurarvutini. Kitsamas mõistes: operatsioonisüsteemi keskne osa kernel ehk tuum. Tavakasutuses on juurdunud esimene tähendus. Süsteemina sarnaneb Unixile, kuid ei ole sellest tuletatud (ehitati nullist võimalikult sarnaseks). Põhiosas vaba tarkvara (esineb erinevate litsentsidega komponente). Aluse pani 1991 tollane Helsinki Ülikooli tudeng Linus Torvalds (praegu töötab Open Source Development Labs'is). Richard M. Stallmani GNU (sealt pärineb suur osa süsteemseid töövahendeid). Andrew S. Tanenbaumi Minix otsene eeskuju ja motiveerija UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga
Ainult Linux ja BSD töötavad peaaegu igal platvormil. Windows NT on loodud mõnele üksikule protsessorile (DEC Alpha ja MIPS Magnum). 90-ndate algusest peale on personaalarvutitel valik Microsoft Windowsi perekonna või Unixi-sarnaste operatsioonisüsteemide vahel, milledest levinumad on Linux ja Mac OS X. Keskarvutid ja manustatud süsteemid kasutavad erinevaid operatsioonisüsteeme, milledel ei ole otsest seost Windowsi ega Unixiga, aga siiski sarnanevad rohkem Unixile kui Windowsile. · Personaal arvutid o IBM PC ühilduvad Microsoft Windows ja väiksemad Unixi variandid (Linux ja BSD) o Apple Macintosh Mac OS X, Linux, BSD ja Windows · Keskarvutid (Mainframe) Hulk unikaalseid operatsioonisüsteeme sageli Linux või mõni muu Unixi variant · Integreeritud süsteemid erinevad spetsiifilised operatsioonisüsteemid ja üksikud Linuxi versioonid Unixi sarnased UNIX-like
Ainult Linux ja BSD töötavad peaaegu igal platvormil. Windows NT on loodud mõnele üksikule protsessorile (DEC Alpha ja MIPS Magnum). 90-ndate algusest peale on personaalarvutitel valik Microsoft Windowsi perekonna või Unixi-sarnaste operatsioonisüsteemide vahel, milledest levinumad on Linux ja Mac OS X. Keskarvutid ja manustatud süsteemid kasutavad erinevaid operatsioonisüsteeme, milledel ei ole otsest seost Windowsi ega Unixiga, aga siiski sarnanevad rohkem Unixile kui Windowsile. · Personaal arvutid o IBM PC ühilduvad Microsoft Windows ja väiksemad Unixi variandid (Linux ja BSD) o Apple Macintosh Mac OS X, Linux, BSD ja Windows · Keskarvutid (Mainframe) Hulk unikaalseid operatsioonisüsteeme sageli Linux või mõni muu Unixi variant · Integreeritud süsteemid erinevad spetsiifilised operatsioonisüsteemid ja üksikud Linuxi versioonid Unixi sarnased UNIX-like
Käsurida on kasutatav ka graafilises kasutajaliideses terminaliaknas. Laua- ja sülearvuteil on Linux operatsioonisüsteemis olemas vahendid kontoritööks, pildi- ja muusikatöötluseks, programmeerimiseks, andmebaaside haldamiseks. Vaba tarkvarana kättesaadava tarkvara hulk on väga suur ja mitmekesine. Mitmed tarkvarafirmad pakuvad ka kommertstooteid paralleelselt MD Windowsile Macile ja 5 Unixile, kaasa arvatud Linux. Linuks on väga populaarne ka selliste väikeseadmete operatsioonisüsteemina nagu telefonid, pihuarvutid, videomagnetofonid, tulemüüriseadmed, ruuterid, muusikakeskused ja süntesaatorid. Seega võib öelda, et Linux on hästi skaleeritav. Suuremad/levinumad Linuxi distributsioonid on Ubuntu (Estobuntu, Kubuntu, Edubuntu, Xubuntu), Fedora, openSUSE, Debian, Mandriva, Gentoo, ja Slackware. LINUXI LOGO . 6
Interneti üks tugisambaid (põhiosa Interneti "selgroo" moodustavatest arvutitest kasutab seda süsteemi). UNIX sai alguse 60. aastate lõpus USA-s Belli firmas, edasi on selle arengus kaasa mänginud nii mitmed suurfirmad (AT&T, IBM, HP, Sun jpt) kui ka ülikoolid ja teadusasutused (üks tuntumaid on Berkeley Ülikoolis loodud BSD). 80. aastate lõpuks oli UNIX olemas kõigi peamiste arvutitüüpide jaoks, v.a. Macintosh. Sajandivahetusel läks aga ka Apple üle Unixile, võttes oma uue põlvkonna operatsioonisüsteemi MacOS X põhjaks vabalt leviva Unixi variandi nimega Darwin. UNIXi laia leviku põhjuseks on mitmete versioonide vaba levitamine ning tema paindlikkus - uuele arvutitüübile üleviimine ei nõua suuri pingutusi. Probleeme võib tekitada ühtse standardi puudumine - igal UNIX-i versioonil on oma lisavõimalused, mida kõik teised ei tunnista. UNIX on algusest peale olnud mitme kasutaja süsteem (erinevalt MS Windowsist) ning seetõttu on
Interneti üks tugisambaid (põhiosa Interneti "selgroo" moodustavatest arvutitest kasutab seda süsteemi). UNIX sai alguse 60. aastate lõpus USA-s Belli firmas, edasi on selle arengus kaasa mänginud nii mitmed suurfirmad (AT&T, IBM, HP, Sun jpt) kui ka ülikoolid ja teadusasutused (üks tuntumaid on Berkeley Ülikoolis loodud BSD). 80. aastate lõpuks oli UNIX olemas kõigi peamiste arvutitüüpide jaoks, v.a. Macintosh. Sajandivahetusel läks aga ka Apple üle Unixile, võttes oma uue põlvkonna operatsioonisüsteemi MacOS X põhjaks vabalt leviva Unixi variandi nimega Darwin. UNIXi laia leviku põhjuseks on mitmete versioonide vaba levitamine ning tema paindlikkus - uuele arvutitüübile üleviimine ei nõua suuri pingutusi. Probleeme võib tekitada ühtse standardi puudumine - igal UNIX-i versioonil on oma lisavõimalused, mida kõik teised ei tunnista. UNIX on algusest peale olnud mitme kasutaja süsteem (erinevalt MS Windowsist) ning
Interneti üks tugisambaid (põhiosa Interneti "selgroo" moodustavatest arvutitest kasutab seda süsteemi). UNIX sai alguse 60. aastate lõpus USA-s Belli firmas, edasi on selle arengus kaasa mänginud nii mitmed suurfirmad (AT&T, IBM, HP, Sun jpt) kui ka ülikoolid ja teadusasutused (üks tuntumaid on Berkeley Ülikoolis loodud BSD). 80. aastate lõpuks oli UNIX olemas kõigi peamiste arvutitüüpide jaoks, v.a. Macintosh. Sajandivahetusel läks aga ka Apple üle Unixile, võttes oma uue põlvkonna operatsioonisüsteemi MacOS X põhjaks vabalt leviva Unixi variandi nimega Darwin. UNIXi laia leviku põhjuseks on mitmete versioonide vaba levitamine ning tema paindlikkus - uuele arvutitüübile üleviimine ei nõua suuri pingutusi. Probleeme võib tekitada ühtse standardi puudumine - igal UNIX-i versioonil on oma lisavõimalused, mida kõik teised ei tunnista. UNIX on algusest peale olnud mitme kasutaja süsteem (erinevalt MS Windowsist) ning
annaabi.ee 
