(Vintagevixen.com) 5 1.2 Esimene maailmasõda Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.fashion- era.com/1914_1920_towards_dress_reform2.htm. Kuna mehed oli mujal sõdimas, pidid naised tegema meeste töid. Sellest tulenevalt hakkasid naised kandma ka pükse ning univorme. Ehteid ei kantud enam ning isegi teatris käimiseks ei pidanud kandma kleiti. Kadus ka silmapaistev klassiline erinevus, kuna materjalide puuduse tõttu kandsid nii rikkad kui ka vaesed sarnaseid riideid. Need, kes endiselt kleite tahtsid kanda, pidid kandma poolesääre kõrguseid kleite või seelikuid. Kleitidevärvid polnud eredad. See tulenes värvi ning materjalide puudusest, mis sõja venides kasvas (Lisa 2). Kuna naised, kes sel ajal käisid tööl, panid tähele, et nad saavad
kerjused, hugenotid, hundid ja lakeid, kes sõdisid kõigiga. Alati haarasid linnakodanikud relvad varaste, huntide ja lakeide vastu, sageli senjööride ja hugenottide vastu, mõnikord kuninga vastu, kuid mitte iialgi kardinali ega hispaanlaste vastu. Sellest kindlakskujunenud harjumusest tuleneski, et ülalmainitud aprillikuu esimesel esmaspäeval 1625.. aastal kiirustasid linnakodanikud, kuuldes kära, kuid mitte nähes puna-kollast lippu või hertsog Richelieu kaardiväelaste univorme, «Vabamöldri» kõrtsi poole. 7 Sinna jõudes võis igaüks segaduse põhjust näha ja mõista. Keegi noormees ... Kuid visandame ühe suletõmbega ta portree. Kujutlege don Quijotet kaheksateistkümneaastasena. Don Quijotet ilma raudrüüta, soomussärgita ja reiekaitseteta, don Quijotet villases vammuses, mille sinine värv oli omandanud veinipära ja taevasinise vahepealse tabamatu värvingu. Piklik ja tõmmu nägu, esiletungivad
annaabi.ee 
