1. Kõik teadaolevad organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk on elu strukturaalseks ja fuktsionaalseks põhiühikuks. 3. Kõik rakud pärinevad olemasolevast rakust. 4. Rakud sisaldavad geneetilist informatsiooni, mis pärandatakse põlvkondade vahetuse käigus. 5. Rakk on elu väikseim ühik. 6. Rakud on biokeemiliselt ja metaboolselt sarnased. Rakuteooria sai ilmselt olulisimaks mõjuriks loodusteaduste edasises arengus. Rakuteooria univesaalsus avas tee nii metodoloogiale, kui filosoofiale, patoloogia-käsitlustele kui pärilikkusõpetusele. Teoorias tähendas rakuteooria (mis ühendas looma- ja taiemriigi), et kukkus kokku nt varajaste füsioloogide idee loomsest ja taimsest hingest, samas sai hoogu juurde embrüoloogia ja evolutsiooniõpetus. Teadlaskond võtab rakuteooria tema universaalsuses vastu ja tekib õpetus histoloogia. Õpetlasi: Theodor Schwann kinnitas rakulisuse ka loomsete organismide kohta
VIII 4. SEMINAR (34. õ.-nädal) Hambaarstiteaduse ajalugu KONSPEKT PUUDUB 41 IX. 5. LOENG (35. õ-nädal): Rakuteooria. Bakterioloogia teke ja areng. RAKUTEOORIA Kui evolutsiooniteooria (millest juttu edaspidi) on oluline faktor, mis pärit loodusteadustest ning saanud muutma kogu inimkonna arengut eeskätt läbi oma peegelduste sotsiaalsfääris, siis rakuteooria sai ilmselt olulisimaks mõjuriks loodusteaduste edasises arengus. Rakuteooria univesaalsus avas tee nii metodoloogiale, kui filosoofiale, patoloogia-käsitlustele kui pärilikkusõpetusele. Alguse saavad siinkohal käsitletavad teadussuunad preformismi (kontseptsioon, mille kohaselt loode / organism sisaldub valmis kujul seemne- / munarakus, vastavalt siis animalkulism ja ovism) ja epigeneesi (loote areng diferentseerumata ainest) vahelises diskussioonis, mida kaudselt pidas juba nt Harvey. Epigeneesi fenomeni õigsuse tõestas 18. sajandi keskel C. F. Wolff (1733-1794)
annaabi.ee 
