meied ümbritsevatestreaalselt toimivatest sotsiaalsetest suhetest, sotsiaalsest korrast. Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele. Selle konseptsiooni kohaselt on igas ühiskonnas ja riigis kehtivate normide, sealhulgas ka õigusnormide kõrval olemas ja kehtivad nendest normidest kõrgema kehtejõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universiaalseid ja muutumatuid põhimõtteid. Need põhimõtted kaitsevad teatud väärtusi, mis on kuulutatud ülimuslikeks, nagu isikuvabadused, inimõigused, inimväärne elukeskond jne. 11) Riik ja õigus on omavahel rangelt seotud. Riigi ja õiguse omavaheline suhe: Riik annab talle vajalikke täitmisreeglite üldkohustusliku jõu Õiguses väljendub riigi tahe Parimaks õiguse ja riigi omavahelise seose vormiks loetakse õigusriigi konstruktsiooni, mida isaloomustavad järgmised tunnused:
Sõnad (ühtmoodi mõistetavad); lausete pikkus (mitte liiga pikad laused); küsimuste järjekord (liiga tundlikud teemad); küsimuste hulk; valikvastused (kui valikutega ollakse tuttav); avatud küsimused (ei ole antud vastuseid, vastab ise); intervjueerija (välimus, hääl, vanus, sugu, rahvus jne); küsitletava mõju (vanus (vanuse asemel küsitakse sünniaastat, motivatsioon jne); küsitlemise tingimused (mitte külg-külje kõrval) 14. Üldpsühholoogia- käsitleb universiaalseid, normaalse inimese psüühika ja käitumise seaduspärasusi (see on n-ö psühholoogia ABC) 15. Psühhodiagnostika- püüab mõõtmise teel kindlaks teha inimeste individuaalseid iseärasusi. Psühholoogiline teave, eelkõige psühholoogia seaduspärasused, on kontrollitud objektiivselt mõõdetavate ja tuvastavate muutujate alustel. 16. Psühhofüsioloogia- uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda ja psüühika ning käitumise füsioloogilisi aluseid.