Kõikidel rahvastel on oma kultuur ja ajalugu ja printsiip, mis tol ajal seati, on inimkonna psüühiline ühtsuse ehk biopsühholoogiline võrdsus. St et indiviidid erinevad intellektuaalselt, aga inimestel on kõigil võrdne võimalus kultuuri luua. Sellega tekkis ka küsimus, kas kõigile maailma kultuuridele on ka olemas omaseid asju? Selliseid kultuurilisi ja bioloogilisi universiaaliaid, mis on kõigis ühiskondades, on üpris vähe. Kõikides maailma ühiskondades olevad universiaaliad: endogaamia – kogum tavasid, mis määratleb selle, millise grupi sees peab inimene abielluma eksogaamia – tavad, mis määratlevad, millisest grupist väljaspoolt peab inimene omale abielupartneri valima, näiteks mingi rahvus või sugulased, usulistel, rassilistel või etnilistel põhjustel, need tavad toimivad korraga. Globaliseerumine – juba 1970. aastatel arvati, et see viib maailmaküla tekkeni, siis maailma küla on selles kontekstis selline asi, kus kultuurinähtused on
Universaaliatest saame mõleda, partikulaaride aga meeltega tunnetada. Universaaliate puhul proovis filosoofia määrata, kas need on olemas ja millisel moel nad vastaval juhul eksisteerivad. Näiteks võib inimene olla õiglane, ent kas on olemas miski, mida võib nimetada õigluseks. Realismi kohaselt on universaaliad olemas kas konkreetsetest asjadest eraldi ja nendest enne või neis asjades endis. Nominalismi kohaselt on reaalsus olemas ainult konkreetsetes asjades ja universiaaliad üksnes sõnad. Kontseptualismi kohaselt on universaaliad üksnes inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. 19. PILET ANTIIKAEGNE VALGUSTUS (SOFISTID) MINU FILOSOOFILINE MAAILMAPILT 6.-5. saj eKr kujunes erinevate õpetuste mitmekesisus ning koos sellega tekkinud vastuolulisus lõi eelduse järgnevaks arenguks. Mida enam süsteeme, seda enam võimalusi neid võrrelda. Kasvab usaldamatus inimese meelelise taju kui tunnetusvahendi vastu
annaabi.ee 
