vereringes hakkab toimuma aglutinatsioon (juhul kui ka teine laps on +) reesuskonflikt võib tekkida ka vere valel transfusioonil (Rh +- Rh-; Rh- -Rh+). Erinevate veregruppide esinemissagedus. Kesk Euroopas: A- enam kui 40 %; O - 40 %; B tublisti 10%; AB - ~6 %. Vereülekande võimalused isikult isikule sõltuvalt veregrupist. Universaalne doonor ja retsipient. Vereülekanne e hemotransfusioon. Väikese verekaotuse puhul on vereülekandel universalseks doonoriks 0- veregrupiga isik. 0 gruppi vereplasma sisaldab küll anti- A ja anti- B antikehasid, nende hulk on aga nii väike, et retsipendi erütrotsüütide aglutinatsiooni esile kutsuda. Kui vere hulk on organismis olevast suurem siis võib tekkida punaliblede aglutinatsioon. Suuremas koguses võib üle kand ainult sama grupi verd. AB veregrupiga inimestel puuduvad plasmas antikehad ja sellepärast teiste veregrupide punaliblede kokkukleepumist ei toimu
on väike ja läbib platsentabarjääri ja loote vereringes hakkab toimuma aglutinatsioon (juhul kui ka teine laps on +) reesuskonflikt võib tekkida ka vere valel transfusioonil (Rh +- Rh-; Rh- -Rh+). Erinevate veregruppide esinemissagedus. Kesk Euroopas: A- enam kui 40 %; O - 40 %; B tublisti 10%; AB - ~6 %. Vereülekande võimalused isikult isikule sõltuvalt veregrupist. Universaalne doonor ja retsipient. Vereülekanne e hemotransfusioon. Väikese verekaotuse puhul on vereülekandel universalseks doonoriks 0- veregrupiga isik. 0 gruppi vereplasma sisaldab küll anti- A ja anti- B antikehasid, nende hulk on aga nii väike, et retsipendi erütrotsüütide aglutinatsiooni esile kutsuda. Kui vere hulk on organismis olevast suurem siis võib tekkida punaliblede aglutinatsioon. Suuremas koguses võib üle kand ainult sama grupi verd. AB veregrupiga inimestel puuduvad plasmas antikehad ja sellepärast teiste veregrupide punaliblede kokkukleepumist ei toimu
annaabi.ee 
