reaktiivmootorite täiustumisele. Konteinertransport 70ndatel– konteinermoodulid sobivad nii veoautodele, rongidele, laevadele kui lennukitele. Peamine areng siiski Info- ja Kommunikatsiooni- tehnoloogias (ITK) – kompuutrite ning võrkude tormiline levik ja areng (1971 Inteli mikrokiip). 80ndatel arvutid odavamaks ning massidesse. 80ndatel USAs telefonivõrgud riigilt eraäridele – suurkorporatsioonide võimu algus. Interneti ülikiire levik ning universaliseerumine (pilt, heli, andmed, rahad, äri jne). Mobiiltelefonid (kõned) odavaks, videokõned, internetitelefonid. ITK algselt viljakas pind USA propagandale, hiljem aga ka vastaste koondumine. Globaalne televisioon, nii kaabel- kui satelliit- (satelliitide orbiidile saatmise odavnemine), nt CNNi saated 200 riigis. Tänu ITK arengule ka elektroonilised krediit- ja deebetkaardid; virtuaalsed väärtpaberibörsid aga ebastabiilsuse allikateks. Tugev mõju ka süveneval tarbimisühiskonnal. 43
olnud Üksteisega seotus: võrgustikud, mis ühendavad inimese kontinentideüleselt Liikumine: migratsioon, turism, kaupade ja rahavood tohutu mõjuga kohtadel Segunemine: kultuuride ristteede arv suureneb; tagajärjeks nii hõõrdumine kui vastastikune sõltuvus Haavatavus: piiride nõrgenemine, riskide suurenemine – haigused, terrorism jne. Kohaliku tähtsuse tõus Peter Worsley Globaalse kapitalismi kujunemine Modernsuse universaliseerumine ehk üleilmseks muutumine Kolmas maailm kui oluline uus jõud polariseerunud maailmas Ulf Hannerz Kultuur ise juba defineeritud kui protsess, liikuine ja osaline integreerumine, mitte stabiilne ja kuhugi kinnitatud tähendussüsteem Globaliseerumine = modernsuse globaalsed aspektid, mitte monoliit, mitte globaalne küla Selline võimalik uurida ka selle üleilmseid avaldumisvorme
annaabi.ee 
