punkti, kus võib õigustatult väita, et vaimse arengu etapid, mis esialgu leidsid tuvastamist Saksa rahvuse arengus – sümboolne, tüüpiline, konventsionaalne, individuaalne ja subjektiivne ajastu –, kehtivad niisamuti kõikjal mujal ja korduvad eranditult iga meie planeedil elava rahva arengus.” • Mõju: ◦ 1909 – Kultuuri- ja üldajaloo instituut (Institut für Kultur- und Universalgeschichte); kiire ja rahvusvaheline populaarsus. ◦ Ideeline mõju: kui Saksamaal oli Lamprechti maine vastuoluline, siis mujal maailmas, eriti Prantsusmaal ja Ameerikas hinnati teda väga kõrgelt. Temalt ammutavad inspiratsiooni nii prantsuse nouvelle histoire kui ka ameerika new history. ◦ Teoreetiline mõju: üks esimesi, kes püüdis kultuuriajaloo taotlusi teoreetiliselt sõnastada: a)“Was ist Kulturgeschichte
sajandi II poole Saksamaal, kus kultuuriajalugu muutus uueks akadeemiliseks distsipliiniks ja kus töötati välja kultuuriajaloo metodoloogilised alused. 25.02 Kultuuriajaloo kui distsipliini kujunemine Karl Lamprecht (1856-1915) ☼ totaalse ajaloo-printsiip,kollektiivsuse rõhutamine – mitte ainult Saksamaa, vaid ka maailm ☼ institutsionaalne mõju: 1909 – Kultuuri- ja üldajaloo instituut (Institut für Kultur- und Universalgeschichte); kiire ja rahvusvaheline populaarsus. ☼ teoreetiline mõju:üks esimesi, kes püüdis kultuuriajaloo taotlusi teoreetiliselt sõnastada ☼ ideeline mõju:kui Saksamaal oli Lamprechti maine vastuoluline, siis mujal maailmas, eriti Prantsusmaal ja Ameerikas hinnati teda väga kõrgelt. Temalt ammutavad inspiratsiooni nii prantsuse nouvelle histoire kui ka ameerika new history ☼ iga riik läbib mingeid kultuuriajastuid ☼ psüühiline raskuspunkt või kese