Kuidas valida suusavarustust? · Vabatehnikasuusk on kas suusataja endapikkune või kuni 10 cm endast pikem. · Klassikasuusk on 10-20 cm pikem. Kõige tähtsam pole suusa pikkus, vaid paine. Vabatehnikasuusk on jäigem, klassikasuusa puhul on olulisim suusatalla keskossa jääva pidamisala jõudmine vastu rajapinda. · Kui on soov sõita mõlemat sõiduviisi, peaks valitu sarnanema klassikasuusaga. Spordipoodides müüdavad suusad: · 40-70 eurot lihtsad universaalsuusad. Sobivad pigem klassika- kui vabatehnikaks.Suusapõhi on üldjuhul määrdevaba ,mis tähendab, et kuumvahatamist see suusk alguses ei kannata, pärast 100 km läbimist võib seda aga teha. · 70-140 eurot kvaliteetsed rahvasuusad, kestavad hoolsal kasutusel aastaid. Jaotuvad sõiduviiside järgi klassika-, vabatehnika- ja universaalsuuskadeks , paine on üldjuhul paika pandud suusa pikkuse järgi. · 140 300 eurot võistlusklassi suusad
sellele lisajõule, mis kulub suuskade kokkusurumiseks ka määrdepese juurest. Tavapärasele pakaselumele ja kindlale pinnasele mõeldud suuskade määrdepesa on pikapoolne, suhteliselt sirge ja lauge. Pehmele lumele ja ennekõike märgadele radadele mõeldud suuskade määrdepesa peab olema järsema kaarega. (Lisad: Pilt 1). 3. Kuidas valida suuski? Üldse on olemas mitut erinevat tüüpi suuski, näiteks siis mäe-, hüppe-, uisu-, klassika- ja universaalsuusad. Lähemalt räägin aga sobiva uisu- ja klassikasuusa valimisest. Kõigepealt tuleb enne suuskade ostmaminekut teada oma täpset kaalu ja pikkust. Klassikalise stiili suusad peaksid olema 15-25cm ning uisusuusad 5-15cm suusatajast pikemad. Liiga pikkki suuski ei maksa osta, eriti algajatel. Õblukesel suusatajal tasub valida suusad soovitatava pikkuse alumisest osast, suurema kehakaaluga suusatajal ülemisest. Suusad iseenesest ei reageeri mingil moel suusataja pikkusele, ainult kaalule
annaabi.ee 
