viis natsionalismi tugevnemisele ning kohalike natsionaalpoliitiliste eliitide tekki- misele. Need kontrollisid varimajandust ja muutusid autonoomseks poliitiliseks jõuks. Rahvuslik parteinomenklatuur oli Andropovi-järgsel ajal riikliku natsiona- lismi allikaks. Liidu administratiiv-territoriaalne korraldus rahvusliku printsiibi alusel võis teatud tingimustes saada lagunemise detonaatoriks. Gorbatšovi detsent- raliseerimise ja föderaliseerimise poliitika hävitas nõukogude unitarismi. Kohalik korrumpeerunud etnoeliit ja klannid, keda toetas Jeltsin Gorbatšovi vastu, hak- kasid kontrollima riigivara. Vabariikide elanikkond, v.a lääne rahadest elavad baltlased, sattus vaesusse ja õigusetusse. “Liiduline võim osutus jõuetuks mitte “suveräniseerimise” laine, liiduvabariikide natsionalismi, separatismi ja šovinismi ees, vaid ahnuse deemoni ees, mis andis kõik eelised inimestele, kel oli poliitiline võim riigis, mis asus turusuhete teele
to busines) ja BC (busines to consumer) ja CC (consumer to consumer). Mis on kaubanduserindus? Börs, merekoaubandus, maksejõuetuse panktrot. Olemuslikku vahet ei ole (:S). Kaubandusõiguse ja tsiviilõiguse vahe on vaieldav. Kaks suunda vahekorra selgitamiseks: Dualism selle käsitluse kohaselt on kaubandusõigus iseseisev kaubandusharu. (nt Prantsusmaa, kus on nii tsiviilkoodeks kui ka kaubanduskoodeks. Unitarism Unitarismi põhiväite kohaselt on kaubandusõigus oma olemuselt sama, mis tsiviilõigus, kuid on eraldatud praktilistel kaalutlustel. Unitaristlikes riikides võib olla eraldi kaubanduskoodeks (nt Saksamaa, austria, sveits.) (eestis ei ole eraldi kaubanduskoodeksit. Meil võlaõiguses rääkitakse lihtsalt lepingutest, ja meil pole kusagil eraldi reguleeritud kaubandustehing. Küll on võlaõiguse puhul tuleb vahet teha
consumer). Mis on kaubanduserindus? Börs, merekoaubandus, maksejõuetuse panktrot. Olemuslikku vahet ei ole (:S). Kaubandusõiguse ja tsiviilõiguse vahe on vaieldav. Kaks suunda vahekorra selgitamiseks: Dualism – selle käsitluse kohaselt on kaubandusõigus iseseisev kaubandusharu. (nt Prantsusmaa, kus on nii tsiviilkoodeks kui ka kaubanduskoodeks. Unitarism – Unitarismi põhiväite kohaselt on kaubandusõigus oma olemuselt sama, mis tsiviilõigus, kuid on eraldatud praktilistel kaalutlustel. Unitaristlikes riikides võib olla eraldi kaubanduskoodeks (nt Saksamaa, austria, šveits.) (eestis ei ole eraldi kaubanduskoodeksit. Meil võlaõiguses rääkitakse lihtsalt lepingutest, ja meil pole kusagil eraldi reguleeritud kaubandustehing. Küll on võlaõiguse puhul tuleb vahet teha eelkõige siis kui on tegemist tarbijalepinguga
annaabi.ee 
