seaduseelnõule veto; presidendi seidukohta seaduseelnõu osad enam ei arutata. Kuigi valitsuse või üksikute ministrite tagandamine kuulub parlamendi pädevusse, saab president selle õiguse ära võtta. Parlamentarism: Presidendil sisuline võim puudub. Ta esindab riiki. Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi ja hääletab ametisse või tagandab valitsuse. Valitsus annab parlamendile aru. Seadusandliku võimu ülesehitus: Ühe-ja kahekojalised parlamendid. Reeglina on unitaarriikidel(üks ühtne riik) ühekojalised parlamendid, föderatiivsetel (osariikide, liidumaadega jm.) riikidel kahekojalised parlamendid. Kui on kahekojaline parlament, siis tavaliselt alamkoda komplekteeritakse üldvalimiste teel.Ülemkodade puhul eksisteerib aga kaks erinevat põhimõtet: 1.ülemkoda kui seadusandlik esinduskogu Suurbritannia niisuguses olukorras ülemkoda ei kinnita riigieelarvet ning ei lahenda teisi majandusküsimusi. 2
- ei saa tekkida kahekordset tegevust või suluseisu paralleelsete organite vahel. 2- kojaliste parlamentide puhul: - vaagitakse seadusi põhjalikumalt - esindatus võib baseeruda kahel erineval esindamisviisil (Näit: Kohalikke kogusid ja kodanikkonda esindav) - mõned liikmed võivad olla valitud lähtuvalt individuaalsetest kriteeriumitest (Näit: Inglise Lordide koja liikmed, kes valitakse eluks ajaks) Enamikel unitaarriikidel on 1-kojaline parlament, samuti on osa riike aja jooksul 2-kojaliselt 1-kojalisele üle läinud. (Näit: Rootsi, Norras ülemkojalt võetud vetoõigus) Parlamendi liikmete arv on riigiti väga erinev. (USA senat 100, Uk house of lords 1174+) 19 20 Legislatuuride allakäik 20.saj jooksul on legislatuuride osatähtsus langenud. Kas on ja miks, seda on väga raske vastata, kuna 20.saj
annaabi.ee 
