Eestis valitseb samuti parlamentaarne demokraatia. Regionaalse ning kohaliku võimu vahekord ühiskonna valitsemises erineb riigiti suuresti. Niisuguseid riike, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus, nimetatakse föderaalriikideks. Seda gruppi esindavad näiteks USA, Saksamaa ja Venemaa, neid riike, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, tuntakse kui unitaarriike. Unitaarses ehk ühtses riigis on poliitika paikkondlikud erinevused väiksemad. Unitaarriikide hulka kuuluvad Prantsusmaa, Suurbritannia, Skandinaavia riigid ning ka Eesti. Võimu kontrollimine on vajalik selleks, et: · Tagada ühisvara kasutamine rahva huvides. · Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek. · Vältida riigivõimu kuritarvitamist. Eespool on mainitud abinõusid, mis võimaldavad neid eesmärke saavutada: esiteks parlamendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus, teiseks rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida.
kohustused ning õiguste ja vabaduste kaitsemehhanismid (kohtulik kaitse) 3) riigi valitsemise vorm kas tegemist on monarhia või vabariigiga. põhikorra normidest peaks tulenema ka see, millise vastava valitsemisvormi liigiga on tegemist (kas piiratud või absoluutne monarhia; kas parlamentaarne või presidentaalne vabariik jne) 4) riigi territoriaalse korralduse vorm kas tegu on unitaarriigi või föderaalvabariigiga. Unitaarriikide puhul nähtub KN-st ka see, kas tegemist on ilma autonoomsete piirkondadeta unitaarriigiga või autonoomsete piirkondadega unitaarriigiga - nt Hispaania ja Suurbritannia 5) määrab kindlaks põhilised riigiorganid: parlament, valitsus, riigipea, kohtusüsteemi kõrgemad lülid; nende pädevuse moodustamise korra ja omavahelised suhted. II Loeng 17.02.2006 Teadusharuna uurib riigiõigus antud riigi kehtivat normistikku ja selle rakendamise praktikat ning samu asju mineviku aspektist vaadates
Nende kujunemist on mõjutanud: 1) ajaloolised tegurid; 2) rahvuslik-kultuurilised tegurid (sh traditsioonid); 3) riiklik korraldus. Föderatsioonide puhul on Lääne-Euroopas kujunenud põhimõtteliselt 5-tasandit: I tasand : lokaalne (vald, linn, kommuun); II tasand : subregionaalne } regionaalne tasand; III tasand : supraregionaalne } -"-; IV tasand : osariigi (liidumaa) tasand; V tasand : föderatsioon kui tervik. Unitaarriikide puhul võib olla põhimõtteliselt kas 3 või 4 tasandit, kusjuures osariigi tasand puudub ja regionaalne tasand võib jaguneda kas kaheks või on üks tasand. P.2. JURIIDILINE LAAD Alluvussuhted määravad kohahalduse juriidilise laadi: kui riigi keskvalitsus on parlamendi esimene usaldusosaline, siis kohahalduse organid on juba keskvalitsuse nö käepikendus haldusüksustes. Laiemas tähenduses on parlamendi usaldusosaliseks kogu täidesaatva riigivõimu süsteem oma kesk-
annaabi.ee 
