Kuigi kohalik publik koosnes enamjaolt sakslastest,ei tahtnud Köler sellele publikule toetuda,esialgu jäi maalikunst eesti seltskonnale kättesaamatuks ja võõraks.Vaesust trotsides lõpetas Köler Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal.Lõputöö:"Herakles toob Kerberose põrguväravast"-järgib meisterlikult klassitsismi reegleid.Keiser Aleksander II portree eest saadud honorar võimaldas tal reisida mitmel pool Lääne-Euroopas ja pikemalt peatus ta klassitsistide unistustemaal Itaalias-seal maalis rahvatüüpe ja maastikke.Pariisis maalis Cesise kirikule ristilöödud Kristust kujutava altaripildi.1863 valmisid eriti populaarseks saanud teosed:Kunstniku sünnikoht;Ketraja;Hiiu naised kaevul.Edaspidi elas Köler enamasti Peterburis,õpetas nii Kunstide Akadeemias kui ka Aleksander II tütrele Maria Aleksandronovale.Talle omistati akadeemiku ja professori tiitlid.Köleri kunstilised vaated tuginesidki klassitsismi
maalikunst jäi eesti seltskonnale veel mitmeks aastakümneks kättesaamatuks ja võõraks. Kohalik kunstipublik koosnes sakslastest. Vaesust trotsides oli Köleril õnnestunud lõpetada Peterburi Kunstide Akadeemia 1855.aastal. Oma lõputöös "Herakles toob Kerberose põrguväravast" järgib Köler meisterlikult klassitsistlikke reegleid. Keiser Aleksander II portree eest saadud honorar võimaldas tal reisida mitmel pool Lääne Euroopas ja peatuda pikemalt kõigi klassitsistide unistustemaal Itaalias, kus ta maalis rahvatüüpe ja maastikke. Välismaal, Pariisis, maalis ta ka ristilöödud Kristust kujutava altaripildi Cesise kirikule ja selle teose signeerimisel kasutas ta esmakordselt lisanime Wiliandi, mis viitas tema sünnimaale. Sinna saabus Köler uuesti alles 1861.a. 1863 valmisid tema hiljem eriti populaarseks saanud teosed, akvarellid "Kunstniku sünnikoht", "Hiiunaised kaevul" ja nukrasisuline "Ketraja". Järgmisel