selle jaoks ette valmistama. Selleks, et õppida, peab ta aga raha teenimiseks eratunde andma. Samal ajal tekib tal lähem tutvus proua Neideri tütre Emiliega. Nad armuvad teineteisse ja abielluvad. "Rohtaed" räägib ka loo sellest, kuidas inimesed võivad küll koos olla, kuid sisimas on nad siiski üksi. See käib eelkõige Juuliuse kohta. Tal on nii hoolitsev naine ja ei puudu ka lapsed, kuid sellest kõigest ei piisa vaimsel tasandil. Oma hingelt ja unistustelt jääbki ta üksikuks. Kilimitid saavad suure tragöödia osaliseks, kui Emmil sünnib surnud laps ning ta saab teada, et pole enam iialgi võimeline lapsi saama. Ühele naisele ei saa olla midagi jubedamat lapsekaotusest ja teadmisest, et ta ei saa enam kunagi lapsi. Emmi tunneb ennast oma mehe kõrval rumalana ning ta arvab, et tegelikult ta oma mehele ei kõlbagi. Sellest hoolimata püsis ta mis tahes olukorras Juuliuse kõrval, alati teda toetades. Tema suur toetus väljendub ka
meid elus. Vililleseeme ei ksi elu mtet, kui ta tuules lendab - tuul viib, ja ta peab. Sa armastad - ja sa pead, olgu su ees ja taga, all ja lal, igal pool thjus. Minu arvates rgib "Rohtaed" loo ka sellest, kuidas inimesed on koos, aga samas on ikkagi ksi. (Ma sain koolis kll peaaegu peksa selle arvamuse eest, aga no mu meelest on nii). Tal on naine, tal on pere, aga mingi vaimne klapp jb puudu, nende vahel haigutab ikkagi mingi kuristik. Ta on hingelt ja oma unistustelt ksi, ta ei saavuta klappi oma jreltulijatega. Aga samas, vib- olla on hea, et tal seegi on, veel hullem oleks tielik ksindus - Kui kohutav on inimesele jda nii ksi... Ja seista pris ksi seal kaldal, kui tuleb paadimeest oodata... Kik see maailm vib ju olla ainult rist ja hdaorg, ja isegi ilma paradiisita teises elus, sest mis vib paradiis paremat olla kui elu. Ja selleprast peaks katsuma siin hdaorus vhemalt teiste elu talutavamaks muuta. Ja just seda ju Juulius teebki, ta ritab vhemalt teiste
perekonnamured olid teda oma kunagisest unistuste antiikamaailmast ehk nagu ta ise seda nimetas- Arkaadiast eemale kiskunud. Juulius oli kunagi soovinud saada suureks meheks ja oma rahvast tahtnud teenida, Nüüd tekkis temas küsimus, et kas ta on andud endast kõik, kas piisab sekkejs aunult koolmeistriametit pidades. Ainus, kellga tal arvas õige olevat sellest rääkida oli Anna. Pealegi ei olnud tal sõpru ja Emmi, mis sest, et ta oli Juuliuse naine, jäi oma hingelt ja unistustelt mehele kaugeks. Anna, kes oli Patarburgist saanud tunda vabameelsema elu hõngu, mõistis rohkem Juuliust. Peale vestlust Annaga tekkis tal uuesti igatsus nende vanade asjade järele. Pealegi kohtas Juulius oma vana pinginaabrit August Sagritsat, kes oli kunagi vastupidiselt Juuliusele silma paistanud reaalainetes. Ka Sagrits küsis Juuliuselt nagu Annagi, et mis tast saanud on, oli ta ju kunagi lootustandev kuju nende koolis. Kas ta mõtlebki ainult koolmeistriks jääda või on tal ka
annaabi.ee 
