"Teataja", "Välis-Eesti", "St. -T Eestlastele", "Eesti Päevaleht" jne. Avaldati ka eesti keelseid tekste rootsi perioodikas, nagu näiteks "Gotlands Allehanda", "Gotlands Folkblad", "Boras Nyheter", "Aligas Tidningen", "Stockholms-Tidningen" jne. Lisaks nendele avaldati selliseid ajakirju nagu "Eesti Looming", "Kodumaa Hääled", "Kodukolle", "Vikerlane", "Sõna" jne. Peale eespool mainituile on ilmunud terve rida mitmesuguseid väljaandeid stentsileerituina, näiteks Meremeeste Unioonil, Veterinaararstide Ühingul, skautidel jt. Mitmed akadeemilised organisatsioonid annavad välja oma liikmeskonnale mõeldud ajakirju. Bülletääne on välja andnud ka üksikud eestlaste keskused. Perioodika kaudu on eesti kirjasõna pidevalt ja laialdaselt eestlaskonnas levinud. Selle tähtsus informatsiooni vahendajana, avaliku arvamise kujunadajana, ühenduse pidajana on suur ning oluline.
selled domineerima. Seoses sellega tekkisid Taani- Rootsi sõjad, mis omakorda nõrgendasid liitu. Sel ajal tekkis Soomele oma raha. Enda raha kasutuselevõtt oli suuresti seotud hansalinnadega. Veel mingit taustinfot? Võitluses Albrechtiga ei jäänud Soomes-Rootsis muud üle, kui paluda välisabi Taanilt ja Norralt. 1397 otsustatigi Skandinaavia maad ühendada. Erinevalt Rootsist, Soomele unioonist kahju ei teki. Esialgu on unioonil palju positiivseid jooni, eelkõige julgeoleku tagamine (Saksa majanduslik ja poliitiline surve). Soome põhiline küsimus, idapiir, ei olnud aga Kalmari uniooni küsimus. Kuigi esilagu soomlastel uniooniga probleeme pole, jõudsid mõne aja pärast Soome tagasi taanlased (kes müüsid 1346 Eesti Liivi ordule maha ja eemaldusid Läänemere regioonist; uniooni tekkega jõuavad nende huvid Soome tagasi) ja kes on selle aja Skandinaavias juhtivaks riigiks
annaabi.ee 
