magamaminekut. Käesolevas peatükis käsitletakse spetsiifilisemalt ka une olukorda Eestis ning seda, kust inimene saab abi enda uneprobleemidele. 1.1 Mis on uni? Varem võis une ülesandeid pelgalt oletada, kuid nüüdseks on meil sellest teada ka üht- teist kindlat. Inimene magab umbes kolmandiku oma elust. Paljude arvates on uni vastupidine seisund ärkvelolekule aju on passiivne. Tegelikult on unigi omamoodi aktiivne protsess, mida juhivad teatud ajupiirkonnad. Me uinume, kuna aju laubapiirkond, taalamus ja hüpotaalamus aktiviseeruvad. Inimese ööpäevast unetsüklit juhib nn kontrollkell, mis asub aju osas, mille nimi on suprachiasmatic nucleus (lad. k). Viimane saab vajalikke impulsse valguselt, mistõttu pimeduse ja valguse vaheldumine ööpäeva jooksul on vältimatu elutingimus. (Uni... 2001: lk 4) See ei tähenda aga, et kui inimene ööpäeva jooksul ei viibi pimedas
PERENAINE (õhates). Kuidas me võtame nõia lapse oma laste hulka! PEREMEES. Nõia või mitte-nõia! Kes meile ütleb kui suur nõid ta oli või ei olnud! Tema suu ei kõnele enam. Ja kas siis laps ema patu pärast hukka peab saama! JAANUS (voodi äärel). Jah, ema luudekambris raejalgade peal. Nägin, kui sinna viidi. Ega neil ju kõhe kirstu ega midagi käepärast olnud. Visati muudkui eest ära sinna! PERENAINE. Vastu ööd veel niisugust asja kõneled! Ei tule või unigi enam silma. JAANUS (raskelt). Jah! Ega taha tulla! Vaikus. Peremees ja perenaine pööravad kambrisse minema. LAPS (ahju peal tõuseb istukile ja pahvatab nutma. Esimene sõna tuleb tema suust - südantlõhestav hüüd). Ema! Surmavaikus. Peremees ja perenaine on kui tarretanud. Eesriie. 7 TEINE VAATUS Kümme aastat hiljem
annaabi.ee 
