" Kristlus on süsteem, milles keskaeg toimib. Kui midagi on süsteemist väljaspool, nt põlluharimine, on neilgi asjadel oma sümbolistika selle toimimise jaoks. Katoliiklus valiseb maailma. Katoolne = üleüldine kreeka keeles. Ortodoksnne = ida kirik = õige usklik, tähendab ka peavoolu doktriini. Ortodoksia ja hereesia = peavoolu dogma ja hereesia. Kreeka katoliku kirikuks nii Kreeka kui Ladina kirik, mis peavad end esimeseks ja õigeks. Kreeka katoliku (uniaadi) ka kirik, mis tunnistab Ladina doktriine ja paavsti. Õpetuslikult ja poliitiliselt lääne kirik aga välimuse poolest ida kirik. 313 keiser Constantianus Suur andis kristlastele tegutsemisvabaduse. Constantianus ristiti surivoodil. 380 keelati paganlus. 527 565 Justianus, kelle ajal kujunesid doktriinid. Kirik riigi aluseks. Kirik ise kui riik, kui võim, mis pretendeerib sellele, et olla ülemuslik kõigi valitsejate suhtes. Keskaja kirikulugu periodiseeritud mitmel moel.
Mõnikord loeti Leedu, Vene jms õigeusk Moskva juristiktsiooni alla. (??) Riigid vahetpidamata sõja alal. Silmnähtav kiriku lahunemine, kus kadus üleriigiline struktuur kus kohapealsed kohalikud üritasid võimuasju teha. Õigeusuvennaskonnad, panid kiriku distsipliinile rõhku. Ühelt poolt üha katoliseerivama. Viis Bresti uniooni sõlmimiseni- Firenze uniooni alusel, 1596 (õigeusu kirik säilitas õigeusu liturgia, aga aksepteeris paavsti primaati/ülemvõimu; õigeusk kat uniaadi alla, mis tänaseni). Seda ei võetud rõõmuga vastu. Õigeusu kiriku kohalik de facto .... nt maj kontroll jms. Bresti unioon siseriiklik küsimus, kas õnnestub lõplikult läbi viia. 1940ndate lõpul uniaadi kirik keelati. Uue ajal populaarsus suurem kui varem. Pol mõttes algas pärast Sig II Aug surma, valitavate kuningate aeg. Esmalt Pr. prints Henry, kui nägi mis olukorras riik oli, põges salaja. Valiti Transilvaania aadlimees Stefan Bathory- edukas kunn. Edasi Sig III Vasa,
annaabi.ee 
