1. I ja V kämblaluu puudub, 2. II ja IV 1. 5 kämblaluud, III ja IV pikimad. on rudimendid (tikkelluud) 2. I kämblaluu 3-4x lühem kui norm. 1. 1 varvas (III) 2. Distaalne faalanks e. kabjaluu (Os ungulare): 1. 5 varvast 2. I lühem keskse lüli puudumise tõttu. Painutuspind (Facies flexoria), 3. III ja IV varba luud tugevamad. 4. Dist sirutusjätke (Processus extensorius), varbalüli e. Küüniseluu (Os unguiculare): Tipp (Apex), D mediaalne ja lateraalne palmaarjätke serv (Margo dorsalis), Küünisejätke (Processus (Processus palmaris: medialis et unguicularis),Küünisehari (Crista unguicularis),Küünisevag lateralis). 3. Distaalne seesamluu e. unguicularis) süstikluu (Os sesamoideum distale). Karnivoorid fe Skelett ene ja -alune auk peaaegu ühesuurused. .Abaluukõhr kitsas triip
Välja arenenud kaks kämblaluud, kolmas ja neljas, mis on omavahel liitunud. Esimene kämblaluu on hääbunud, viiendast kämblaluust on alles vaid rudiment 25. Kämblaluu iseärasused hobusel. Teine ja neljas kämblaluu on rudimendid, arenenud vaid kolmas kämblaluu. Esimene ja viies kämblaluu puuduvad. 26. Kust alustatakse varvaste loendamist? Jäseme mediaalselt küljelt 27. Varvaste luude iseärasused kiskjalistel. Distaalne varbalüli on küüniseluu (os unguiculare) 28. Varvaste luude iseärasused karnivooridel. Eesjäsemel viis varvast, esimene on taandarenenud, puudub keskne lüli. Kolmanda ja neljanda varba luud on teisest ja viiendast tugevamad. Esinevad dorsaalsed seesamluud 29. Varvaste luude iseärasused mäletsejalistel. Neil on neli varvast, kui toetuvaid vaid kahele (III ja IV) arenenud varbale. Sõraluude dorsaalsel pinnal esineb sirutajajätke (processus extensorius). 30. Varvaste luude iseärasused hobusel
annaabi.ee 
