„Saata laps kooli unisena on sama, kui saata ta kooli ilma hommikusöögita!” kinnitab unearst Mae Pindmaa. „Uniselt ei tunne laps end koolis hästi ega õpi ja toimeta seal parimal võimalikul moel.” Une iseloomustus: Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon: - vähemagajate (alla 4-5 tunni ööpäevas) keskmine eluiga on lühem kui tavalistel magajatel (7-8 t), sama kehtib ka pikema (üle 10 tunni) unega isikute kohta - inimesel kõige pikem registreeritud unetusperiood on 11 päeva Inimene sureb u 260-280 h unetuse tagajarjel. Une ajal on meie rakud pidurdusseisundis ning saavad päevasest koormusest puhata. Ka teised elundid töötavad une ajal väiksema pingega - südamelöögid ja hingamine on rahulikumad, lihased lõdvad, ainevahetus ja näärmete töö aeglasem. Unel on mitu ülesannet: taastada ammendunud jõuvarusid ja suutlikkust tõrjuda ärritust, töödelda kogutud teavet ja
kauem. · Vanemaealised (üle 65 aastased) kuus tundi ja vähem. (Normaalne... 2002) Nagu näha eelnevast loetelust, siis väheneb unevajadus elu jooksul märgatavalt ning seda tuleks pidada normaalseks protsessiks. Vähemagajate (alla nelja kuni viie tunni ööpäevas) keskmine eluiga on lühem kui nendel inimestel, kes magavad seitse kuni kaheksa tundi. Sama kehtib ka pikema (üle 10 tunni) unega isikute kohta. Inimesel kõige pikem registreeritud unetusperiood on 11 päeva. (Normaalne... 2002) Selgus, et põhikoolis lähevad küsitletud poisid koolipäevadel keskmiselt tund aega varem magama kui gümnaasiumis õppivad poisid (ehk siis vastavalt kell 23:00 ja 00:00). Tüdrukute osas sellist vahet ei ole. Selgus ka see fakt, et poiste ülestõusmise aeg on keskmiselt 20 minutit hilisem kui tüdrukutel, mis on seletatav ilmselt hilisema magamamineku ajaga. Keskeltläbi magab üks poiss seitse tundi ja 50 minutit, tüdrukud aga seitse ja pool tundi