Esimene pronksikultuur Kesk-Euroopas oli Untice (sks Aunjetitz) kultuur (23001500 eKr). Levis Edela-Slovakkiast Alam-Austria, Sileesia ja Suur-Poolani. Eristatakse 6 lokaalset rühma. Kultuuri tekkemehhanism pole täiesti selge. Üldiselt peetakse aluseks kellpeekerkultuuri ja Nagyrjevi kultuuri. Tina ja pronksi saadi Erzgebirgest, vanimad sealsest toormest tehtud pronksesemed on leitud Uneticest Praha lähistelt. Kronoloogia: lühike jaotus. 1. 24002000 eKr. Vara-Unetice. Tugev eneoliitiline ilme. Põhiliselt kalmed. Laibamatused kägarasendis paremal küljel. Põletusmatust harva. 34 Hauad kaetud kividega, võimalik, et olid puust kirstud. Ka kääpad maa-aluste matuste kõrval. Unetice kalme. Panuseks keraamika, vähem kivist tööriistu, relvi, harva metallesemeid. Keraamika silutud pinnaga. Ornamendis küllaltki palju plastilisi kaunistusi. Kahe sangaga amforad, koonilised kausid.
kultuurilise langusega, tähtsus siirdus mandri Kreekasse, kus juba varem oli alguse saanud Hellase ehk Mükeene kultuur (27501100 eKr). Inimeste keskmine eluiga piirkonnas oli sel ajajärgul meestel 3137 ning naistel 2931 aastat. Kreetalt ja Kreekast levisid mitmesugused oskused Lääne-Euroopasse. Samal ajal Ida-Euroopat mõjutasid Uuralid ja Taga-Kaukaasia. Eesti ala mõjutas Skandinaavia, kuid põhjas levis pronksi vähe. Kesk-Euroopas oli pronksiajal Unetice kultuur, mis hõlmas tänapäeva Edela-Slovakkia, osa Austriast, Saksamaast, Ungari, Sileesia ja Poola. See kultuur kujunes välja Edela-Slovakkias, Moraavias ja Alam-Austrias. Dateeritakse seda 25001800 eKr. Asulaid rajati põllunduseks sobivatele aladele, kõrgematele kohtadele maastikus. Üldiselt teatakse selle kultuuri asulakohti suhteliselt vähe, olemasolevate põhjal on järeldatud, et külad olid erineva suurusega. Elanike põhitegevuseks
annaabi.ee 
