Aga kui see muutub nii sagedaseks, et halvendab une kvaliteeti, siis on see unehäire. Kõigi nende asjade pärast võivad inimesed üles ärgata ja olla unetud. Nagu ka uneskõndimise tõttu. 5 Tõved ja tabletid ei anna und Unehäired võivad tekkida ka somaatilistest (kehalistest) haigustest, näiteks rahutute jalgade sündroomist. Unetust võib tulla ka psüühikahäiretest: näiteks depressiooni puhul on oma kindel unemuster, kus unestaadiumide proportsioonid on muutunud. Sel juhul on unehäire sekundaarne. Küllalt levinud haigus on Parkinsoni tõbi, mille ravimid tekitavad unetust. Paljud muudki ravimid võivad une viia - selline märge on kirjas ka patsiendi infolehel. Kuid iga inimene on oma eripäradega: ühelt võtab ravim une, teiselt mitte. On unetust, mis on seotud unerohuga. Üks võimalus on, et unerohu võtmine on muutunud rituaaliks: inimene on harjunud enne magamaminekut unetabletti võtma ja kui ta seda ei
(Loogna et al... 1998: Lk 20-23) Tavaliselt ollakse öö jooksul mitu korda ärkvel olekus, seda just tsüklite lõpus, kui see virgus aga kestab vähem kui kaks minutit, siis seda reeglina ei mäletata. Kui aga sel ajal miski häirib inimest olema kauem ärgas, siis on tõenäolisem seda hommikul mäletada. (Insomnia... 2006) Elu kestel lüheneb sügavune staadium alates täisealiseks saamisest pidevalt ning väheneb elu lõpuks pooleni. Samuti lüheneb REM-une suhteline osa. Ka üksikute unestaadiumide üksteisele järgnevus ja nende kestus on imikul ja väikelapsel teistsugune kui täiskasvanul. Näiteks väikestel lastel lõppeb kogu tsükkel 50-60 minutiga. (Loogna et al... 1998: Lk 20-23) REM- ja NREM-une täpsed ülesanded pole veel selgelt teada (O'Hanlon, B. 1998: lk 15- 16). Seda enam, et tänapäeval on unetus sagedane probleem, tuleb und põhjalikumalt uurida. 1.3 Unehügieen Unetuse ärahoidmiseks on üks tähtsamaid tegureid olla teadlik unehügieenist. Need
annaabi.ee 
