See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. Une viies saadium, REM uni normaalselt tekib esmakordselt kesmiselt 70 kuni 90 minutit peale uinumist, esimese une tsükli lõpus (unetsükli keskmine kestus 90- 110minutit). Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine). K-kompleksite, unespindlite või delta- lainete ilmumine tähistab REM-episoodi lõppu. REM-episoodid kestus une 2. poolel suureneb. Miks uni on vajalik? Esiteks neuronite taastumiseks, mille jaoks on oluline sügav uni ehk deltauni. Samuti ka talituseks vajalike ainete süntees ja deoneerimine. Lastel ja noorukitel toimub deltaunes kasvuhormoonide vabanemine, mis seostub kasvuprotsessiga. Uni on oluline ka keharakkude taastumisel ja reservide loomisel aktiivseks tegevuseks.
Teeta-lained. Lihastoonuse alanemine. Kiirete silma liigutuste kadumine. Teine staadium: Silmade liigutused kadunud, K-kompleksid. Unespindlid Kolmas staadium: Delta lainete osakaal 20-50%. 3. ja 4. unestaadiumit kokku nimetatakse sügavaks e aeglaseks e deltauneks. Neljas staadium: deltalaineid üle 50%. Lihastoonus madal. Rem-uni: tekib esmakordselt keskimselt 70 kuni 90 min pärast uinumist esimese une tsükli lõpus. Kiirete silmade liigutused. K-kompleksite, unespindlite või deltalainete ilmumine tähistab Rem-episoodi lõppu. REM-une ajal on: väljalülitatud kolm amiinergilist neuronaalset süsteemi: noradrenergiline (tähelepanu), serotoniinergiline (õppimine, mälu), histamiinergiline . aktiveeritud on · koliinergiline süsteem · DA- süsteem aktiveeritud ärkvelolekule sarnasel tasemel REM-une katkeb noradren- ja serotoniinergiliste neuronite aktveerumine. Tsirkaadsed rütmid: Melatoniini tase on kõrgeim 18-6ni